Õpetused ja artiklid
Reede, 26 aprill 2013 16:43
Loomsed söödad konksu otsas (I osa)
Õngemeeste lemmik loomsetest söötadest, ussidest, on siinses käsiraamatus juba varem juttu olnud. Kaladele on aga meeltmööda ka muud loomsed söödad. Vaatleme selles artiklis, milliseid palasid võib veel kaladele pakkuda. Puruvana ja ta vastne Puruvanaks nimetatakse koiliblikat meenutavat tõmmupruuni ehmestiivalist putukat. Päeval pole ta kuigi liikuv ning varjab end kõrkjates ja kaldalähedastes põõsastes. Tülitamise puhul jookseb ta kiiresti siksakke tehes siia-sinna.…
Loetud 5646 korda
Kolmapäev, 24 aprill 2013 15:04
Kuidas tunda ära praakritva?
Spinnnguritva ostes ärge kiirustage ja olge tähelepanelik, kuna kauba seas võib olla praaki. See puudutab ka tuntud firmade tooteid. Sellepärast uurige enne ostmist hoolega ridva markeeringut ja välimust. Markeeringul on tavaliselt ära näidatud tootjafirma nimi, mudeli nimetus ja artikkel, ridva pikkus ja jätkude arv, materjal, millest ritv on valmistatud ja lubatud heiteraskuse kaal. Kui olete ridva omadused kindlaks teinud, siis…
Loetud 2531 korda
Neljapäev, 04 aprill 2013 14:42
Taimsed söödad konksu otsas
Taimsed söödad võivad olla kaladele vägagi meeltmööda. Õngitsemisel võiks kalamehel alati kaasas olla mõni taimne sööt - võib juhtuda, et kala ussi võtta ei taha ja tänu taimsele söödale võib nigelast võtupäevast saada kordaläinud püügipäev. Leib, sai, sepik Leib ja sai on vanad-head õngesöödad, millega saab püüda erinevaid kalaliike, ahvenast karpkalani. Leiba, saia ja sepikut saab ette valmistada mitmel eri…
Loetud 9820 korda
Kolmapäev, 13 märts 2013 12:22
Nürid jääpuurid ja nende hooldus
Varem või hiljem hakkavad jääd halvasti puurima nii odavad kui ka kallid jääpuurid, olenemata sellest, milline nende kvaliteet algselt oli. Kuid instrumendi pikemat aega töökorras hoidmine sõltub täielikult selle kasutamistingimustest ja jääpuuri terade hoolikast hooldamisest. Näiteks Emajõgi kannab enda veevoolus kaasa palju peenikest liiva ja jäätudes hakkab see tööle kui abrasiivaine. Sellistes tingimustes muutub jääpuur kiiresti nüriks. Tugevate külmadega muutub…
Loetud 4712 korda
Kolmapäev, 13 märts 2013 12:20
Ohutus talipüügil
Jää on salakaval, ta ei andesta lohakust ja karistab karmilt neid, kes alahindavad elementaarseid ohutusnõudeid. Paljud traagiliselt lõppenud õnnetused võinuks esmaseid ohutusnõudeid jälgides olemata olla. Jääle astudes peab iga kalamees teadma järgnevat: Inimest kannab "terve" jää, mille paksus on 7 cm, kuid arvestama peab siinjuures seda, et kevadine ja sügisene 7 cm paksune jää ei pruugi inimest kanda ja seetõttu…
Loetud 4915 korda
Kolmapäev, 13 märts 2013 12:13
Talipüük. Püük põiklandiga.
Paljud kalamehed, kellel on kogemus kirptirgu ja sikutiga, on proovinud ka põiklanti ehk balanssiiri. Paljud, kes omandavad harjutamise käigus õige tehnika, jäävad sellele truuks pikkadeks aastateks. Leidub kalamehi, kelle kalasaak on tõusnud tänu põiklandile lausa 2-3 korda. Nii nagu ka teiste lantidega, on ka põiklantide puhul oluline õige mängutehnika. Muidugi võib ka balanssiirlandiga mängida nii nagu tavalise talipüügilandiga: tõmme, paus…
Loetud 6982 korda
Kolmapäev, 13 märts 2013 12:10
Nõuandeid ohutuks kalapüügiks
Iga kalastaja peab tundma ohtusid, millega ta veekogul võib kokku puutuda. Mõnikord esineb üsna keerukaid olukordi, mis teadmatuse või hoolimatuse tõttu lõpevad traagiliselt. Kõiki õnnetusjuhtumite võimalusi on muidugi raske ette näha või kirjeldada. Seda enam, et eestikeelses kalastusteemalises lugemisvaras on ohutuse küsimustest üsna vähe juttu olnud. Püüame järgnevalt seda lünka täita mõningate otseste nõuannetega. Pisut üldisi tarkusi Kalastaja seljakott peab…
Loetud 3003 korda
Esmaspäev, 15 oktoober 2012 14:46
Lutsupüük tonkaga
Efektiivse lutsupüügi ajad on enam-vähem igas veekogus erinevad. Üldiselt võib aktiivse püügi peale loota siis, kui veetemperatuur on langenud veekogus 8-10 kraadi peale. Kuid see pole ainus näitaja. Kuigi kirjutatakse, et luts on paikne kala, liigub paljudes jõgedes ringi just kudemispaiku otsivaid lutse. Sellistes kohtades saab neid püüda palju hiljem, s.t kui veetemperatuur on veelgi langenud. Seda mitte sellepärast, et…
Loetud 10615 korda
Neljapäev, 13 september 2012 14:16
Landi järelevedamine ehk trolling
Lanti veetakse paadi järel enamasti suurtes ja sügavates veekogudes. Peibutis ujub tavaliselt paadist 50-80 m kaugusel ja sama kiirusega kui paat. Loomulikult on suurtes veekogudes püük selliselt palju efektiivsem kui spinninguga. Seda sellepärast, et spinninguga heites jääb pärast peibutise suurde sügavusse vajumist landi teekond mööda põhja väga lühikeseks, palju lühemaks, kui madalas vees püüdes. Mida sügavam veekogu on, seda lühemaks…
Loetud 6631 korda
Reede, 17 august 2012 10:54
Nippe ilmaennustamiseks
Enne püügiretkele asumist huvitab kalastajat, missuguseks kujuneb ilm lähemail päevil, sest sõltub ju püügi edu paljuski ilmast. Ilmamuutuste üle on võimalik otsustada ka siis, kui pole käepärast baromeetrit ega ole võimalik jälgida ilmateateid meedias — ja nimelt pilvede ja sademete iseloomu, tuule tugevuse ja suuna, õhu temperatuuri ja niiskuse, samuti mõnede loomade ja taimede käitumise ning seisundi järgi.Seejuures on vaja…
Loetud 2350 korda
Pühapäev, 15 juuli 2012 12:27
Kalapüük elussöödaga
Elussöödaks nimetavad kalamehed väikest kala, mida kasutatakse röövkalade püügil söödana. Kui muutuda tähenärijaks, siis tegelikult on iga elav tõuk, ussike või putukas elussööt, kuid kalamehed nimetavad elussöödaks siiski vaid elusat kala. Elussöödaks sobivad väikesed kalad nagu kiisk, viidikas, liivarünt, ludamaim ja suuremate kalade maimud: väike särg, ahven, koger ja ka teiste suuremate kalade väikesed järeltulijad. Elussööta püütakse kas õnge, maimupüügiraami,…
Loetud 15148 korda
Esmaspäev, 02 juuli 2012 12:49
Lantide ABC. Pöörlevad landid.
Pöörlev lant ei sarnane väliselt mitte millegi poolest saakkalaga, mida veekiskjad ründavad. Sellegipoolest eelistavad nad tihti pöörlevat lanti silikoonlantidele või voobleritele. Ilmselt peitub vastus landi poolt tekitatavas tugevas vibratsioonis, mille kala juba kaugelt ära tajub. Vibratsiooni intensiivsuse järgi suudab kala kindlaks teha objekti potentsiaalse suuruse ja asukoha. Kuna väiksem pöörlev lant tekitab nõrgemat vibratsiooni, avastavad kalad ta hiljem. Siit tekib…
Loetud 10469 korda
Pühapäev, 17 juuni 2012 12:57
Usside korjamine ja säilitamine
Ööuss ehk suur vihmauss elab aedades, aiamaal, parkides ja mujal, kus leidub rammusat hästi ümbertöödeldud pinnast. Kasvab kuni 20 cm pikkuseks ja 9-12 mm jämeduseks. Peaosa on neil tavaliselt tumelilla sinaka varjundiga, sabaosa punane, kuid kehaga võrreldes heledam ja lapiku kujuga. Öösiti või peale vihmaperioode ronivad need ussid oma urgudest välja maapinnale, kus on neid hea taskulambivalgel koguda. Mõnikord ei…
Loetud 8692 korda
