Väinamere vesikonna jõed

Jõgi	Kalad	Lisainfo
Riguldi jõgi	Katsepüükidel haug, vimb, jõeforell, ogalik, angerjas	Kalanduslikult väärtuslik jõgi. Ökoloogiliste tingimuste poolest sobib jõeforellile. Erinevatel andmetel käivad Riguldi jões kudemas ka meriforell ja särg. NB! Jõgi on aastaringselt keelu all, lubatud on vaid: 1) silmupüük torbikuga ja silmumõrraga; 2) vähipüük vähimõrra ja vähinataga.
Höbringi oja	Katsepüükidel jõeforell ja luts
Taebla jõgi	Katsepüükidel ahven, luukarits, luts, ogalik, lepamaim, haug, särg	Katsepüükidel täheldati. et jõe ülemjooks oli vee- ja kalavaesem, kesk- ja alamjooksul oli jõgi kala- ja liigirikkam
Kasari jõgi	Katsepüükidel merisiig, meritint, meriforell, haug, lõhe, angerjas, särg, turb, teib, kiiski, ahven, luts, vimb, vingerjas, latikas, nurg, viidikas, tippviidikas, mudamaim, linask, roosärg, lepamaim, säinas, turb, teib, särg. Puudus jõeforell. Allikas: Eesti Jõed. Tartu 2001. Lisainfo (kalale.ee kasutaja vimmu): Kasari jões on siia populatsioon olematu.	Kalanduslikult väärtuslik jõgi. Kalastiku koosseis oli terve jõe ulatuses suhteliselt püsiv. Koosseisu põhjal on Kasari jõe ülemjooks haugijõe tüüpi, keskjooks haugi-särjejõe tüüpi ning alamjooks haugi-särje-turva jõe tüüpi. Alamjooksul saadi katsepüügil enim särge. Kasari jõel on ka oluline roll siirdekalade rändeteena.
Vigala jõgi	Katsepüükidel turb, särg, haug, viidikas, tippviidikas, luts, trulling, vimb, lepamaim, luukarits, võldas, ahven	Levinuimad liigid haug ja särg. Jõe ülem- ja keskjooks liigivaesemad kui alamjooks. Kalastiku koosseisult ninh ökoloogilistelt tingimustelt on Vigala jõe alamjooks särje-turva-haugi jõe tüüpi, keskjooks särje-haugi jõe ja ülemjooks särje-ahvena-haugi jõe tüüpi. Vigala jões käib kudemas ka vimb.
Kodila jõgi	Katsepüükidel haug, särg, lepamaim, luukarits, võldas, trullingm, ojasilm	Kalastiku kooseisu ja ökoloogiliste tingimuste poolest on tegemist haugijõega
Velise jõgi	Katsepüükidel vimb, ahven, haug, turb, särg, lepamaim, viidikas, tippviidikas, luts, jõesilm, ojasilm	Velise jõe alamjooks on turva-särje-ahvena jõe tüüpi ja keskjooks haugi-ahvena jõe tüüpi. Katsepüükidest selgus, et jõe kalastik oli liigirikkam ja arvukam alamjooksul
Nurtu jõgi	Katsepüükidel särg, haug, trulling, lepamaim, ahven, luukarits, luts	Katsepüükidest selgus, et jõe kalastik oli liigirikkam ja arvukam alamjooksul, kuna kesk- ja alamjooks oli reostatud 1990.a. Järvakandi reovete poolt. Kalastiku koosseisu poolest oliNurtu jõe alamjooks ahvena-särje-haugijõe tüüpi. Viimased andmed jõe kohta puuduvad.
Enge jõgi	Katsepüükidel linask, haug, nurg, särg, lepamaim, koger, trulling, ahven, luts, vingerjas	Katsepüükidest selgus, et jõe eri osades on kalastiku koosseis ja arvukus erinev. Enge jõe keskjooks on kalanduslikult haugijõe tüüpi ja alamjooks särje-ahvena jõe tüüpi.
Liivi jõgi	Katsepüükidel haug, turb, särg, lepamaim, vimb, trulling, tippviidikas, ahven, võldas	Kalanduslikult väärtuslik jõgi. Kalastiku koosseisu järgi on Liivi jõe alamjooks haugi-särje-turva jõgi, keskjooks ahvena-haugi ja ülemjooks särje-ahvena-haugi jõe tüüpi. Ainus liik, mis esines kõigis katsepüügi kohtades, oli haug. Liigirikkamad olid jõe kesk- ja alamjooks.

Originaalallikas: Eesti Jõed, A. Järvekülg, Tartu 2001

Katsepüüke tehti põhiliselt 1990ndatel aastatel (osaliselt ka 80ndatel), seetõttu on ilmne, et tänaseks päevaks võivad olla toimunud kalade koosseisus, arvukuses ja nende elutingimustes mõningad muudatused.

Kalaportaal, 2013.