Kalamehe aastaring

Meriforelli ja lõhe püügiks on üldiselt vaikne aeg. Erandid on plusskraadidega ja tuuletud päevad meres.

Lutsu püügiks võib jaanuar olla kohati päris edukas kuu. Parem on püük pimedas - luts on siis aktiivne ja toitumisel on määravaks tegur haistmine. Söödaks räimetükk või ööuss. Külm talv lubab ka lutsu jää pealt püüda. Kui võtt on vilets, võib sikuti konksu otsa ka sööta panna. Lutsupüügi põhitõde on: mida viletsam ilm, seda parem võtt. 

Haugi ja ahvena talipüügiks on hea aeg, ole aga mees ja tõmba kalad jääaugust välja.

Särje püük kirptirguga võib olla kohati vägagi edukas. Söödaks kõlbab kas sõnnikuuss või kärbsevastne.

Jõeforelli püügikeeld on läbi saanud ja agaramatel forellipüüdjatel on võimalik avada kohe uus hooaeg. Kala on sooja ilmaga aktiivsem. Tähelepanek on selline, et kui täna on plusskraadid ja homme miinuskraadid, siis kala on aktiivsem pigem täna. Landiks sobib näiteks pisike plekk (näit Abu Toby), püütakse ka väikeste vooblerite ja silikoonidega. Lanti tasub mängitada aeglaselt, sest kala on külma tõttu üsna uimane.

Lutsu püük võib olla kohati edukas. Edukam on püük pimedas - luts on siis aktiivne ja toitumisel on määrav tegur haistmisel. Söödaks räimetükk või ööuss. Lutsupüügi põhitõde on: mida viletsam ilm, seda parem võtt.

Haugi ja ahvena talipüük jätkub täie hooga.

Särg on juba aktiivne ja talle on sääsevastsed, kärbsetõugud ja sõnnikuussid mõnusaks suutäieks.

Lõhe ja meriforelli püüki mõned külmakraadid segada ei tohiks. Landiks sobib pikem ja peenem plekk.

Ahven muutub aktiivsemaks,saagid suuremaks, päev pikemaks- ühesõnaga talipüüdjatel on algamas rõõmsamad päevad. Kärbsetõugud ja sääsevastsed on vajalikumad kui veebruaris. Sikutiga püügil võiks proovida konksu otsa panna juba kinnipüütud kala silm. Kui ahven ei võta, tuleb vahetada püügivahendit, panna teist värvi kirptirk või sikuti.

Jõeforell on endiselt väheaktiivne, kuid parematel päevadel võib jõekakütile kenasti ka õnn naeratada.

Särg on juba aktiivne ja talle on sääsevastsed, kärbsetõugud ja sõnnikuussid mõnusaks suutäieks.

Lõhe ja meriforell - merest on võimalik suur kala kätte saada. Söödaks peaks olema kilusarnane piklik hõbedane või sinakas lant. Paremini võtab vahetult enne päikeseloojangut.

Haug koeb, tema püük on keelatud, kuid vaatemäng on ilus.

Ka säinas koeb aprillis. Ta teeb seda jões, järves ja meres ja ranna liivastel aladel.

Soe aprillikuu võib särje juba poolest kuust jõkke meelitada. Kudeaeg on tavaliselt mai alguses. Parvedena jõkke kudama tulles on ta näljane ja võtab kalamehe poolt pakutud sööta hästi.

Jõeforell on talveunest on lõplikult üles ärganud. Kevadel toitub jõeforell kirpvähilistest, puruvanadest ja väiksematest kaladest.Kui kevad on varajane siis võib forell võtta päris aktiivselt. Proovi püüda näiteks väikest forelli või lepamaimu meenutava voobleriga.

Lõhe ja meriforelli püük on parim kuu alguses, seni kuni vesi on veel suhteliselt külm. Tuleks uurida, milline söödakala rannas madalamas vees on. Vastavalt sellele tuleks valida landi värv. Lant peaks olema pikk ja peenike, sama värvi, mis saak seal rannas ringi ujub.

Särjele on kuu algus on tavaliselt kõige parem kudeaeg. Paljudele kalameestele tuttav pilt on selline, et kala võtab äranätsutatud ussi tunduvalt paremini kui ilusat “värsket” suutäit.

Haugi keeluaeg saab läbi, kala on näljane ja ablas. Sööb ja ründab kõike, mis vees liigub.

Latikas koeb mais, juunis. Ta on mitmes järgus kudeja. Latika kudemine on võimas vaatepilt, eriti aktiivset kudemist seostatakse äikese või tugeva tuulega - kui ilusal vaiksel kevadõhtul hakkab latikas jõuliselt “lobistama”, oota homme tormi.

Jõeforell -  vesi selgineb ja soojeneb ja kala muutub iga päevaga aktiivsemaks. Toidulauale lisanduvad putukad ja nende vastsed. Mai keskel on jõeforell pööranud “pilgu” veepinnale. Ühepäevikute esimesed lennupäevad on forelliküti jaoks oodatud ajad.

Koha koeb mais-juunis merelahes või järves. Koha püük spinninguga on põnev tegevus. Lubatud küll alles 16 juunist.

Vimb koeb mitmes järgus. Ta on jões kogu maikuu ning suure osa juunist. Sööda suhtes on valivam kui särg. Õngemehel võib edu olla suurem kui kala on kudenud ja hakkab merre tagasi laskuma.

Turva kudemine algab tavaliselt mai teisel poolel. Turb on tark ja ettevaatlik kala, kes toitub peamiselt putukatest. Turva püük on huvitav ja naudingut pakkuv tegevus.

Haug tegutseb aktiivselt edasi. Tema toidulaual on ahven, kiisk, särg, viidikas, koger jne. Seda peaks landi valikul arvestama ka kalamees.

Koha lõpetab kudemise. Jaanipäeva valged ööd on ilus aeg kohapüügiks.

Linaski kudemise olulisemad järgud jäävad juunisse. Õngitsemiseks on linask väga hea mõõdupuu- saades suurema linaski õnge otsa võid juba arvama hakata, et ehk oskadki õngitseda. Vee temperatuuri suhtes tundlik kala. Linask muutub aktiivseks, kui vesi on +20 ringis.

Harjuse jaoks on täidetud kõik looduslikud tingimused, et jõudsalt kasvada. Kude on läbi, vesi on soe, putukaid ja liblikaid on piisavalt. Eestis kehtib harjusele aastaringne püügikeeld!

Jõeforell  - varahommik ja hilisõhtu on nüüd ajad, millal teda põhiliselt näha võib. Spinninguga püük nõuab juba täpsemaid viskeid, sest puud on lehes ja varjekohti tunduvalt rohkem. Esimesed ühepäevikute väljalennu päevad peaksid “forellikütile” olema oodatud aeg. Saab kala ja näeb, mis elu jões on.

Jõesilm koeb mais- juunis. Võtab ette pikki kuderännakuid ja tungib kaugele lisajõgedesse, kui seal on tema jaoks sobivaid koelmuid.

Haugi aktiivsus on tavalisest madalam. Spinninguga püügil on edukamad varahommikud ja hilisõhtud jõel või järvel. Püük elussöödaga on häid tulemusi andnud, eriti suuremate kalade püüdmisel.

Jõeforell -  varahommik ja hilisõhtu on ajad, millal teda põhiliselt näha võib. Spinninguga püük nõuab  täpsemaid viskeid, sest puud on lehes ja varjekohti tunduvalt rohkem.Õnnestunud esimene vise on kogenud forelliküti “salarelv”.

Linask võib sõltuvalt aastast võib veel kudeda. Igal juhul on õngitsejal võimalused head. Puhtaveelisest veekogust kinnipüütud linask on ilma mudamaitseta ja väga maitsev söögikala.

Harjuse jaoks on täidetud kõik looduslikud tingimused, et jõudsalt kasvada. Kude on läbi, vesi on soe, putukaid ja liblikaid on piisavalt. Meil kehtib aastaringne püügikeeld!

Ahven on peale kudemist on muutunud aktiivseks. Huvitav püüda nii spinninguga kui ka õngitseda.

Latikas - nii kala kui kalamees on mõlemad aktsioonis. Püütakse tonka ja õngega. Paremad tulemused on kindlasti peibutussöödaga püügil.

Haug - vesi on kohati liiga soe ja haug poeb sügavamale peitu. Kuu lõpupoole muutub aktiivsemaks. Spinninguga püügil on edukamad varahommikud ja hilisõhtud jõel või järvel. Meres tuleks otsida rohuseid kohti kuhu loodus on särjele, ahvenale, kogerele “kodu” ehitanud.

Meriforell  - suuremates kudejõgedes võib juba näha esimesi pulmalisi.

Lõhe - väiksemad kalad tõusevad kudejõgede alamjooksudele.

Ahven - kalameeste pidu. Võtab lanti, sööb kõike ja kõiki, mis suhu mahub.

Jõeforell - varahommik ja hilisõhtu on ajad, millal teda põhiliselt näha võib. Spinninguga püük nõuab  täpsemaid viskeid, sest puud on lehes ja varjekohti tunduvalt rohkem.  Õnnestunud esimene vise on aga kogenud forelliküti “salarelv”.

Linaski kätte saamiseks on õngitsejal head võimalused. Puhtaveelisest veekogust kinnipüütud linask on mudamaitseta ja väga hea söögikala.

Vesi on soojenenud nii, et on turva sügavusest välja ajanud. Nüüd on ta kiirema vooluga vees põõsa varjus. Jääb üle ainult rohutirts talle nina ette sokutada.

Haug on muutunud aktiivseks: talveks on vaja rasva koguda.

Jõeforell - septembrikuus algab keeluaeg ja tulihingelised jõekakütid proovivad veel hooajast viimast võtta.

Meriforellil ja lõhel käib kogunemine ja osaline kudemine.Veetase määrab ära kalade teekonna pikkuse.

Jätkub hea ahvenapüük.

Sügisel tuleb jõesilm paljudesse jõgedesse, kuigi kudemine on kevadel.

Haug - soe sügis sobib rasva kogumiseks hästi. Kala võtab kogu valge aja.

Meriforell ja lõhe on jões ja kudekohtade lähedal, ootab sobivat vee temperatuuri.  Kõrge veeseis jõgedes võimaldab kaladel tavalisest pikemaid kuderännakuid

Sügisel tuleb jõesilm paljudesse jõgedesse, kuigi kudemine on kevadel.

Jõeforelli püük on keelatud. Koelmutel on võimalik näha ilusat vaatemängu

Soe sügis on haugile sobiv aeg talverasva koguda. Kalamees peaks praegu arvestama, et kala on parves ja suhteliselt madalas vees.

Hakkab esimeste lutsude tõus jõgedesse. Praegu on võimalus kaldalt tonkaga teda püüda, söödaks sobib räimetükk või ööuss.

Ahven võtab. Hea tulemuse võib saavutada paadiga triivides püüdes tonkaga. Söödaks sobib näiteks uss või väike konks punase lõngaga.

Ahvena püügil võib öelda, et varahommik ja pimeduse-eelne aeg on edukad. Kaasas võiks olla varustus nii sikutamiseks kui tirgutamiseks.

Lutsu püük võib olla kohati edukas. Edukam on püük pimedas - luts on siis aktiivne ja toitumisel on määrav tegur haistmisel. Söödaks räimetükk või ööuss. Lutsupüügi põhitõde on: mida viletsam ilm, seda parem võtt.

Haug - ole aga mees ja püüa välja.

Jõeforelli koelmutel on võimalik näha veel kudemise lõppu.

Lõhe ja meriforelli püügil võib meres võib mõnel soojal päeval õnn veel naeratada.