Saaremaa vesikonna jõed

Jõgi	Kalad	Lisainfo
Põduste jõgi	Katsepüükidel haug, luts, ogalik, särg	Põduste jõe ülemjooksult leiti katsepüükidel kõige rohkem lutsu, seejärel haugi, keskjooksul oli nii haugi kui lutsu arvukus keskmine, alamjooksu levinuim kala oli haug. Ökoloogiliste tingimuste poolest sobiks ka jõeforellile.
Laugi peakraav	Katsepüügil haug ja luts
Kärla jõgi	Katsepüükidel ahven, teib, haug, luts, särg	Ülemjooks oli katsepüügil suhteliselt haugirikas, alamjooks liikide poolest mitmekesisem
Karida peakraav	Katsepüügil haug ja luts
Pühajõgi	Katsepüügil kala ei saadud
Möldri oja	Katsepüügil haug, luts, ogalik, luukarits
Riksu oja	Katsepüükidel särg, haug, luts, ogalik, ahven	Katsepüükidel oli oja alamjooks kalarikkam kui keskjooks
Vesiku oja	Katsepüükidel haug, luts ja jõeforell
Vedruka oja	Katsepüükidel haug, luts ja jõeforell
Kihelkonna oja	Katsepüükidel ogalik ja luukarits	Puudub oluline kalanduslik väärtus
Oju peakraav	Katsepüükidel haug, luts ja jõeforell
Pidula oja		Ojal katsepüüke ei tehtud, kuid teadaolevalt on tegemist väärtusliku forellitüüpi ojaga NB! Oja on aastaringselt keelu all, lubatud on vaid: 1) silmupüük torbikuga ja silmumõrraga; 2) vähipüük vähimõrra ja vähinataga.
Veskioja	Katsepüügil meriforell	Kalanduslikult väärtuslik forellioja
Ligeoja	Katsepüügil meriforell ja luukarits
Vanakubja oja	Katsepüügil haug, luts ja ahven	Katsepüügil saadi kõiki nimetatud kalu keskmisel arvukusel
Kalja oja	Katsepüügil haug
Tirtsi jõgi	Katsepüügil jõeforell, luts, ogalik ja luukarits	Kalanduslikult väärtuslik forellijõgi NB! Jõgi on aastaringselt keelu all, lubatud on vaid: 1) silmupüük torbikuga ja silmumõrraga; 2) vähipüük vähimõrra ja vähinataga.
Kiruma peakraav	Katsepüügil meriforell ja ogalik	NB! Jõgi on aastaringselt keelu all, lubatud on vaid: 1) silmupüük torbikuga ja silmumõrraga; 2) vähipüük vähimõrra ja vähinataga.
Punapea jõgi	Katsepüükidel meri- ja jõeforell, luts, haug, särg, jõesilm	Katsepüükidel saadi keskjooksult jõeforelli, alamjooksult meriforelli, särge ja lutsu. NB! Jõgi on aastaringselt keelu all, lubatud on vaid: 1) silmupüük torbikuga ja silmumõrraga; 2) vähipüük vähimõrra ja vähinataga.
Leisi jõgi	Katsepüükidel haug, särg, forell, luts, ogalik	1937. ja 1939.a. lasti jõkke kokku 65 000 meriforelli maimu. Katsepüükidel saadud forellide puhul ei osatud kindlaks teha, kas tegemist on jõe- või meriforelliga NB! Jõgi on aastaringselt keelu all, lubatud on vaid: 1) silmupüük torbikuga ja silmumõrraga; 2) vähipüük vähimõrra ja vähinataga.
Oitme oja	Katsepüügil haug, ogalik
Võlupe jõgi	Katsepüükidel forell, haug, ogalik, luts	Forellijõe tüüpi jõgi. Katsepüükidel saadud forellide puhul ei osatud kindlaks teha, kas tegemist on jõe- või meriforelliga, ilmselt esineb mõlemaid vorme
Taaliku peakraav	Katsepüügil jõeforell ja haug	Forellioja tüüpi veekogu NB! Jõgi on aastaringselt keelu all, lubatud on vaid: 1) silmupüük torbikuga ja silmumõrraga; 2) vähipüük vähimõrra ja vähinataga.
Viira peakraav	Katsepüügil haug	Puudub oluline kalanduslik väärtus, seda põhiliselt suvise veevaesuse tõttu.
Kuke peakraav	Katsepüügil haug, luts, ahven, särg, ogalik
Maadevahe jõgi	Katsepüügil haug, luts, särg, luukarits, ogalik
Lõve jõgi	Katsepüükidel luts, haug, särg	Katsepüükidel oli jõe ülem- ja keskjooks kalarikkam kui alamjooks
Soonda oja	Katsepüügil haug

Originaalallikas: Eesti Jõed, A. Järvekülg, Tartu 2001

Katsepüüke tehti põhiliselt 1990ndatel aastatel (osaliselt ka 80ndatel), seetõttu on ilmne, et tänaseks päevaks võivad olla toimunud kalade koosseisus, arvukuses ja nende elutingimustes mõningad muudatused.

Kalaportaal, 2013.