Kalapüügivahendite loetelu

Õngpüünised

lihtkäsiõng -  koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist ja üheharulisest konksust ning võib olla varustatud raskuse ja ujukiga;

käsiõng - koosneb ridvast, ujukist või noogutist, õngenöörist ja kuni kolmest üheharulisest konksust või kirptirgust ning võib olla varustatud ridvarõngaste, raskuse ja rulli või haspliga;

spinning - koosneb rõngastega ridvast, rullist, õngenöörist ja landist või rakisest ning võib olla varustatud vahetrossi, lisaraskuse või lisatirguga;

vedel - koosneb õngenöörist ja landist või rakisest ning võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega ning mida veetakse paadi järel;

sikuti - koosneb lühikesest ridvast, rullist või hasplist, õngenöörist ja tirgust ning võib olla varustatud vahetrossi ja kuni kahe kirptirguga;

lendõng - koosneb ridvast, rullist, nöörist ja kuni kolmest konksust ning millega püügil kasutatakse kunstpeibutist;

räimeõng - koosneb õngeridvast, õngenöörist, raskusest ja kuni kümnest nöörile kinnitatud üheharulisest õngekonksust, mille teraviku ja sääre vaheline kaugus ei ole suurem kui 5 mm;

põhjaõng (tonka, krunda) - koosneb õngenöörist, raskusest ja kuni kolmest lipsudega kinnitatud üheharulisest konksust ning võib olla varustatud ridva ja rulli või haspliga;

und - koosneb õngenöörist, ühest kuni kolmeharulisest konksust ja ujukist või raamist või hargist või muust tarindist, millele on keritud õngenöör, ning võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega;

õngejada - kuni 100 õngekonksuga õngpüünis.

Allveepüügivahendid

harpuunpüss - mehhaaniline või pneumaatiline vahend kala harpuunimiseks;

harpuun - kidadega või kidadeta kuni viieharuline torkevahend, mida lastakse harpuunpüssist või torgatakse kalasse.

nakkevõrk - püünis, mis koosneb ühest võrgutükist, mille ülemise selise pikkus on kuni 70 m, või üksteise külge ühendatud lühemate võrkude jadast, mille kogupikkus on kuni 70 m, ja mida hoitakse ujukite ja raskustega vees vertikaalasendis;

raamvõrk - horisontaalsete ja vertikaalsete pinedega nakkevõrk.

Lõkspüünised

mõrd - püünis, mis koosneb juhtaiast, tiibadest, mis moodustavad kariaia, ja ühe või mitme pujusega varustatud kuni kahest pealt kinnisest mõrrakerest. Võrtsjärvel ei ole mõrrakerede, kariaedade ja juhtaedade arv piiratud. Mõrra alaliigid on sätestatud lõikes 3 ja osad on näidatud joonisel lisas 1;

kastmõrd - püünis, mis koosneb juhtaiast, kuni kahest kariaiast, ühest või mitmest pujusest ja ühest või kahest pealt lahtisest kastist ehk pärast. Kastmõrra juhtaia lubatud pikkus on kuni 600 m;

kadiska - söödastamata, kuni 1,4 m põhja läbimõõduga ja kuni 0,6 m kõrge püünis, mille neel, kustkaudu kala siseneb püünisesse, peab olema kogu kõrguse ulatuses avatud. Püünis võib olla ankurdatud ja varustatud kuni 1 m pikkuse juhtaiaga. Kadiska tüübid on näidatud joonisel lisas 2;

silmutorbik - kooniline kuni 30 cm suu läbimõõduga juhtaiata ja tiibadeta püünis;

silmumõrd - juhtaia ja tiibadeta püünis, mille suu on kuni 0,5 m kõrge ja kuni 1 m lai ning pujuse diameeter on kuni 5 cm;

vähimõrd - söödastatav, kuni 1 m läbimõõduga püünis, millel puuduvad juhtaed ja tiivad ning millel on kuni 3 ava.

Mõrra lubatud alaliigid on:

avaveemõrd - mõrd, mille kariaia ja suu kõrgus on üle 3 m;

ääremõrd - mõrd, mille kariaia ja suu kõrgus on kuni 3 m;

rivimõrd - tiibadeta, kuni kahe kerega, kõigis osades kuni 0,5 m kõrgune mõrd, mille kered on paigutatud ühe juhtaia kummassegi otsa;

juhtaiata mõrd - ühe või mitme mõrrakeres oleva pujusega ja tiibadega või ilma nendeta mõrd, millel puudub juhtaed. Mõrra tiivad, mõõdetuna kerega ühenduse kohast, ei või olla pikemad kui mõrra kere;

jõemõrd - mõrd, mille juhtaia pikkus võib olla kuni 50 m ja mille tiivad ei moodusta kariaeda ning mille kõrgus merre suubuvates jõgedes võib olla kuni 3,5 m;

mõrd mõrrajadas - mõrd, mis püügile panekul asetatakse samasuunaliste juhtaedadega ühendatuna jadasse. Jadasse asetatuna võivad mõrrad paikneda ühel või mõlemal pool juhtaeda ning nende juhtaiaga ühendamiseks võib kasutada lisajuhtaedu;

tindimõrd - mõrd, mille silmasuurus on kuni 10 mm.

Kurnpüünised

põhjanoot ehk mutnik - koosneb võrdse pikkusega veoköitest, tiibadest ja pärast ning selle veoköied toimivad kalapeletina ehk hirmutina;

veonoot - koosneb veoköitest, tiibadest, kerest ja pärast ning mis kokku vedamisel kurnab läbi kogu veekihi ümberpiiratud alal;

Lubatud veonooda alaliigid:

kaldanoot – veonoot, tiibade kogupikkusega kuni 50 m, millega loomus veetakse kaldale;

pöördnoot ehk pöörinoot – veonoot, millega loomus veetakse ujuvvahendile või jääle;

liiv - koosneb jäigast liigendita raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist;

kuurits - koosneb jäigast liigendraamist ja sellele kinnitatud võrgulinast;

tõstevõrk - horisontaalselt vette asetatav tõstetav püünis, mis koosneb raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist ning on ilma varre või ridvata. Raami läbimõõt või iga külje pikkus peab olema vähemalt 1 meeter;

püüvõrk - ühest otsast ankurdatud ja teisest otsast veetav üle 80 mm silmasuurusega ning kuni 120 m pikkune võrk;

vähinatt - söödastatav, kuni 50 cm läbimõõduga veekogu põhja asetatav tõstetav püünis, võib olla varustatud ridvaga.

Püütud kala veest väljatõstmise abivahendid on:

kahv - väheldane kuni 70 -m läbimõõduga tõstevõrk; võib olla kinnitatud varrele;

kongits ehk maandamiskonks - kala kehasse haagitav kuni 1 m pikkune konks.

Kalaportaal, 2022