showcase riba kalamehed

Soovitame kindlasti tutvuda ka veekogude keelualade ja keeluaegadega !

Peipsi-Võrtsjärve vesikonna jõed

 

Jõgi

Kalad

Lisainfo

Suur Emajõgi

Latikas, haug, ahven, säinas, särg, koha, tõugjas, angerjas, linask, viidikas, turb, koger, kiisk, roosärg, nurg, luts, vingerjas, hink, võldas, tõugjas, harjus, jõeforell jt.

Allikas:
SUUR-EMAJÕE HARRASTUSKALASTAJATE
HULGA HINDAMINE, Annaliisa Jalak, 2010

Emajõgi ühendab eesti kahte suurimat järve - Võrtsjärve ning Peipsit. Kokku võib leida Emajõest 36 erinevat kalaliiki. 2008. aasta võrguga katsepüügil olid levinumad kalad särg ja nurg. Emajões käib kudemas ka Eesti Punasesse Raamatusse kantud säga.

Allikas:
SUUR-EMAJÕE HARRASTUSKALASTAJATE
HULGA HINDAMINE, Annaliisa Jalak, 2010

Väike Emajõgi Trulling, haug, jõeforell, särg, turb, viidikas, tippviidikas, lepamaim, koger, luts, ahven, rünt, jõeforell, latikas, angerjas, teib, säinas, karpkala Kalanduslikult väärtuslik jõgi, tüübilt peamiselt särje-ahvena-haugijõgi. Oluline tähtsus Võrtsjärve kalade rändel, sigimisel ja toitumisel.

Võhandu

jõgi

Harjus, haug, jõeforell, särg, turb, lepamaim, koger, luts, ahven, rünt, jõeforell, vikerforell, latikas,angerjas, teib, säinas, linask, karpkala, kiisk

Võhandu jõgi on liigirikas jõgi. 1989-1995 katsepüükidest selgus, et Võhandu jõe eri osades on kalastiku koosseis erinev. Suur Võhandu on Vagula järvest Kääpani särje-ahvenajõgi ja Paidrast kuni Reoni turva-särje-teivijõgi. Toolamaa ümbruses särje-haugijõgi, Räpina kandis särje-ahvena-säinajõgi ja Kuuksi lähistel särje-ahvena-latika ja turvajõgi. Pühajõe ülemine ja alumine osa on särje-arhvena-haugijõgi, keskosa jõeforellijõgi.

Piusa jõgi

Harjus, haug, jõeforell, särg, turb, lepamaim, koger, luts, ahven, rünt, trulling

Kalanduslikult väärtuslik jõgi. Domineeriv kalaliik on harjus.

Sillaotsa jõgi Katsepüügil ahven ja särg  
Voki oja Katsepüügil lepamaim, särg, ahven, viidikas, trulling Puudub oluline kalanduslik väärtus
Restu oja Katsepüügil lepamaim, ahven, trulling  
Visula jõgi Katsepüügitel ahven, luts, jõeforell, haug, särg, lepamaim, rünt Keskjooksul jõgi kala- ja liigirikkam
Antsla jõgi Katsepüügitel jõeforell, haug, särg, lepamaim, rünt. latikas, viidikas, trulling, ahven, kiisk, koha, luukarits, luts Alamjooks ahvena-särjejõe tüüpi, ülem- ja keskjooks forellijõe tüüpi
Lambahanna oja Katsepüükidel särg, ahven, haug, latikas, jõeforell, koha, rünt, viidikas Erinevatel aastaaegadel toimunud katsepüükidel on täheldatud erinevusi kalade arvukuses ja liigirikkuses. Alamjooks on särje-ahvenajõe tüüpi.
Ärnu jõgi Katsepüükidel lepamaim, särg, ahven  Puudub oluline kalanduslik väärtus
Laatre jõgi Katsepüükidel haug, lepamaim, särg, trulling, ahven Puudub oluline kalanduslik väärtus
Õru oja 1991 a. katsepüügil kala ei leitud  
Pedeli jõgi andmed puuduvad  
Rautina oja Katsepüügil lepamaim, trulling, luukarits  
Soontaga oja Katsepüügil kala ei leitud Puudub oluline kalanduslik väärtus
Sauniku oja Katsepüügil luts, ahven, haug  Katsepüügil leitud kolme kalaliigi arvukus oli keskmine
Purtsi jõgi Katsepüükidel jõeforell, lepamaim ja trulling Forellijõe tüüpi liigivaese kalastikuga jõgi
Õhne jõgi Katsepüükidel jõeforell, harjus, haug, angerjas, teib, turb, särg, säinas, rünt, viidikas, latikas, luts, ahven, luukarits lepamaim ja trulling

 
Katsepüükidel täheldati, et kalade ja kalaliikide arv on jões paiguti erinev. Kõige sagedamini esines haugi, seejärel lepamaimu, särge ning ahvenat. Kalanduslikult väärtuslik jõgi.
Helme jõgi Jõeforell, trulling, lepamaim  
Jõku jõgi Katsepüügil lepamaim, särg, rünt, turb, haug, trulling Alamjooks särje-ahvenajõe tüüpi
Pedja jõgi Katsepüükidel haug, vikerforell, angerjas, säinas, turb, särg, roosärg, lepamaim, linask, rünt, viidikas, tippviidikas, trulling, nurg, latikas, luts, hink, luukarits, kiisk, ahven, võidas Katsepüükidest selgus, et Pedja jõe eri osades on kalastiku koosseis ja arvukus erinev. Jõe ülemjooks on haugijõgi, keskjooksu ülemine osa särje-ahvena-haugi jõgi, keskjooksu alumine osa ja alamjooks särje-säina-turva-haugijõgi
Onga jõgi  Katsepüükidel trulling, võldas, haug, lepamaim, luts, luukarits 90ndatel siirdati Onga jõkke ka jõeforelli maimusid
Kaave jõgi Katsepüükidel haug, võldas, lepamaim, trulling, särg, luukarits, ahven, viidikas Kaave jõe keskjooks on ökoloogilistelt tingimustelt forellijõe tüüpi, alamjooks haugi-särjejõe tüüpi.
Pikknurme jõgi Katsepüügil särg, haug, luts, ahven, võldas, trulling Tüübilt särje-haugi-ahvenajõgi
Umbusi jõgi Jõeforell, ojasilm, lepamaim, luts, luukarits Kesk- ja ülemjooks jõeforelli tüüpi
Põltsamaa jõgi Kirjanduse andmetel jõeforell, vikerforell, haug, särg, teib, angerjas, turb, roosärg, säinas, linask, latikas, luts, lepamaim, ahven Põltsamaa jõgi on kalanduslikult väärtuslik jõgi. Ülemjooksu keskosa on jõeforelli tüüpi, ülemjooksu alumine osa, keskjooks ja alamjooks särje-haugijõe tüüpi.
Nõmme jõgi Jõeforell ja haug  
Preedi jõgi  Katsepüükidel jõeforell, haug, lepamaim, luts, ahven, võldas, luukarits Väärtuslik jõgi jõeforelli elu- ja sigimispaigana
Kavilda jõgi Katsepüükidel ahven, haug, särg, viidikas, koger, lepamaim, trulling, luukarits, luts Kavilda jõe ülemjooksu alumine osa ja keskjooks on ahvena-haugi ning alamjooks ahvena-särje jõe tüüpi. 
Elva jõgi Katsepüükidel jõeforell, ahven, haug, turb, särg, lepamaim, roosärg, viidikas, tippviidikas, trulling, koger, luts, luukarits, hink Kalanduslikult väärtuslik jõgi. Ökoloogiliste tingimuste poolest on ülemjooksu alumine osa ja enamik keskjooksust väärtuslik jõeforelli-harjuse tüüpi jõgi, alamjooksul on oluline roll kalade rändeteena.
Kaarnaoja Katsepüükidel haug, särg, ahven, luts, trulling, koger, lepamaim Puudub oluline kalanduslik väärtus
Laguja oja Katsepüükidel jõeforell, vikerforell, haug, ahven, kiisk, lepamaim, luts, trulling  
Ilusa oja andmed puuduvad  
Illi oja Katsepüükidel jõeforell, trulling, luts, ojasilm  
Voika oja Katsepüügil jõeforell, trulling, lepamaim ja särg Hüdroloogilistel vaatlustel täheldati Voika ojas ka lutsu esinemist 
Nõo oja Jõeforell, särg, turb, luts, lepamaim, koger, trulling  
Laeva jõgi Katsepüükidel säinas, haug, turb, luts, trulling, lepamaim, ahven, kiisk,, võldas Laeva jõgi on suhteliselt kalarikas, levinuim liik särg. Jõe ülemjooks särje-, keskjooks särje-turva ja alamjooks särje-ahvena-haugi jõgi. 
Amme jõgi Katsepüükidel angerjas, haug, särg, rünt, võldas, turb, tippviidikas, trulling, luts, ahven Levinuim liik särg. Kalastiku koosseisu järgi on Amme je ülemjooks ja suurem osa keskjooksust ahvena-särje-haugijõgi, keskjooksu alumine osa ja alamjooks särje-lutsu jõgi.
Vara oja Katsepüügil haug  
Porijõgi Katsepüükidel ahven, luts, trulling, viidikas, lepamaim, särg, haug Porijõe ülemjooks on haugijõe, keskjooks  särje-ahvena ja alamjooksu ülemine osa särje-haugi-ahvena jõe tüüpi.
Aksioja lepamaim Puudub oluline kalanduslik väärtus
Peeda jõgi Katsepüükidel haug, lepamaim, jõeforell, särg, luts, trulling Levinuim kala luts. Alamjooks on lutsu-särjejõe tüüpi. Ülemjooks suveti üsna veevaene. 
Idaoja Katsepüükidel lepamaim, särg, trulling Puudub oluline kalanduslik väärtus
Tatra jõgi Lepamaim Puudub oluline kalanduslik väärtus
Mõra jõgi Katsepüükidel ahven, särg, trulling, luts, haug Ülemjooks on veevaene, keskjooks on särje-ahvena ja alamjooks särje-ahvena-haugi tüüpi.
Ahja jõgi Jõeforell, vikerforell, haug, harjus, särg, teib, turb, roosärg, säinas, lepamaim, viidikas, rünt, tippviidikas, latikas, luts, trulling, luts, kiisk, võldas, ahven, luukarits Ahja jõgi on kalanduslikult väga väärtuslik jõgi, üks Eesti liigi- ja kalarikkamaid jõgesid. Ülemjooksu piirkond on koosseisuliselt forelljõe tüüpi, keskjooksu ülemine osa kuni Orajõe suudmeni harjuse-jõeforelli tüüpi ja keskjooksu alumine osa särje-haugi-turva jõe tüüpi.
Hilba jõgi Katsepüükidel  harjus, jõeforell, haug, ahven, lepamaim, võldas Keskjooks on jõeforelli tüüpi, alamjooks jõeforelli-harjuse jõe tüüpi
Leevi jõgi Katsepüükidel jõeforell, haug, rünt, trulling, lepamaim, lukarits, võldas Katsepüükidel keskjooksu piirkonnas oli kalastik arvukam ja mitmekesisem
Piigaste oja Katsepüükidel jõeforell, lepamaim, võldas, trulling  
Orajõgi Katsepüükidel haug, lepamaim, särg, viidikas, latikas, rünt, trulling, ahven, võldas, hink Katsepüükidel alamjooksu piirkonnas oli kalastik arvukam ja mitmekesisem. Erinevate allikate järgi võib esineda Orajões ka jõeforelli. 
Lutsu jõgi Katsepüükidel haug, turb, särg, säinas,  rünt, viidikas, lepamaim, tippviidikas, trulling, luts, ahven, võldas, luukarits Levinuim kala särg. Kalanduslikult on Lutsu jõe kesk- ja alamjooks särje-ahvena jõe tüüpi.
Kargaja jõgi Katsepüükidel haug ja trulling Jõe kesk- ja ülemjooks on haugijõe tüüpi.  Väidetavalt on Kargaja jõest 1975. a paiku püütud 32 kg raskune säga
Kullavere jõgi Katsepüükidel haug, turb, särg, trulling, lepamaim, luts, ahven, kiisk, võldas Kalanduslikult on jõe ülemjooks haugijõe, keskjooksu ülemine osa särje-haugijõe, keskjooksu alumine osa ja alamjooksu ülemine osa särje-ahvena-lutsujõe tüüpi.
Kääpa jõgi Katsepüükidel angerjas, haug, särg, turb, säinas, lepamaim, latikas, viidikas, võldas, ahven, luts Jõe eri osades on kalastiku koosseis ja arvukus erinev. Üldlevinud olid vaid haug ja särg. 1960ndatel on jõkke siirdatud ka jõeforelli maime. Kääpa jõe ülemjooks on haugi-särje, keskjooks ahvena-särje ja alamjooks ahvena-särje-haugi-turvajõe tüüpi.
Haavakivi jõgi Katsepüükidel ahven, võldas, luts, trulling, koger, lepamaim, teib, särg Haavakivi jõe eri osades on kalastiku koosseis erinev. Jõe keskjooks on kogre-lutsu ja alamjooks teivi-ahvena jõgi
Mustvee jõgi Katsepüükidel haug, turb, trulling, lepamaim, ahven, luts Katsepüükidel oli keskjooksul kalastiku kooseis mitmekesisem. Mustvee jõe ülemjooks on ahvena-haugi tüüpi, keskjooks ahvena-haugi-turva jõe tüüpi.
Piilsi jõgi Katsepüükidel haug, lepamaim, luts, trulling Pilsi jõel puudub oluline kalanduslik väärtus, seda peamiselt suvise veevaesuse tõttu
Avijõgi Katsepüükidel jõeforell, harjus, särg, turb, angerjas, haug, lepamaim, tippviidikas, trulling, ahven, võldas, luukarits, luts  Kalanduslikult on jõe ülemjooks on väärtusliku forellijõge tüüpi, keskjooksu ülemine osa harjusejõe ja keskjooksu alumine osa ja alamjooks haugijõe tüüpi.
Tagajõgi Katsepüükidel haug, säinas, turb, särg, lepamaim, trulling, võldas, kiisk, ahven, luts, hink Katsepüükidel saadi ülemjooksult rohkem lutsu ja trullingut, vähem haugi ja võldast. Keskjooksul oli kalastik liigirikkam. Alamjooksul oli katsepüügi käigus 1997. a. jõgi kala- ja liigirikas. 

Originaalallikas: Eesti Jõed, A. Järvekülg, Tartu 2001

Katsepüüke tehti põhiliselt 1990ndatel aastatel (osaliselt ka 80ndatel), seetõttu on ilmne, et tänaseks päevaks võivad olla toimunud kalade koosseisus, arvukuses ja nende elutingimustes mõningad muudatused.

Kalaportaal, 2013.