Soovitame kindlasti tutvuda ka veekogude keelualade ja keeluaegadega !

Eesti järved P-Ü

Järv	Kalad	Sügavus & lisainfo
Paganamaa järvestik
Kikkajärv	Ahven, särg, haug, kiisk. Mõningatel andmetel ka latikas, luts, linask (allikas: Eesti NSV järved ja nende kaitse). Lisainfo (kasutaja s.o.s poolt, kalale.ee): väike ahven, kiisk, haug , linask ja latikas( need on tont teab kus ja saab ainult võrguga ) koha maime on toodud ja kh 500g karpe nii 600tk ( ca). Esineb minimaalselt vähki, luts võiks öelda, et on välja surnud sest viimase 7 a jooksul küll kuulnud pole, et keegi saanud oleks....... särg ja roosärg.	Kõige sügavam koht (22,5 m) on saarest loodes Eestipoolse kalda läheduses (kalale.ee kasutaja s.o.s sõnul võib olla järve sügavus ka 25 m).
Sarapuu järv	vt Kikkajärv (allikas: Eesti NSV järved ja nende kaitse). Lisainfo (kasutaja s.o.s poolt, kalale.ee): kiisk, haug, särg, ahven, roosärg, linask ( latikat ei tea, pole saanud), koger.	Sügavus kuni 8,8 m
Paganamaa Liivajärv	vt Kikkajärv (allikas: Eesti NSV järved ja nende kaitse). Lisainfo (kasutaja s.o.s poolt, kalale.ee): linask, särg, roosärg, ahven, haug ja mingil määral karpi, latikat, kiiska.	Sügavus kuni ca 20 m, sügavaim ala on järve keskosas
Paganamaa Mudajärv	vt Kikkajärv (allikas: Eesti NSV järved ja nende kaitse). Lisainfo (kasutaja s.o.s poolt, kalale.ee): suur haug, roosärg, särg, ahven, linask.	Sügavus 2-3 m

Pakasjärv	Haug, ahven	Suurim sügavus 3,9 m (keskosast veidi ida pool), sellest vett 2,4 m
Pangodi järvestik
Pangodi järv	Latikas, särg, haug, koha, ahven, kiisk, linask, mudamaim, koger, luts, roosärg, luukarits, vingerjas	Keskmine sügavus on u 3,9 m, suurim 10 m (koos lendmudaga). Sügavaim koht on Suurjärve kirdeosast veidi lõuna pool olev ala
Kodijärv	Särg, ahven, haug, kiisk, mudamaim, linask, roosärg, luts, kunagi ka latikas	Suurim sügavus 6,2 m, keskmine 3 m

Parika järv (Viljandimaa)	Koger, ahven, haug, luts, vingerjas, kiisk	Madal järv, suurim sügavus 3,2 m (koos lendmudaga)
Partsi järved (Põlvamaa)
Holvandi Kivijärv	Haug, ahven, koger	Suurim sügavus 18,2 m
Uibojärv	Viimased andmed puuduvad, kunagi ahven ja haug
Pikamäe järv	Ahven, haug, angerjas (tumeda värvusega)	Sügavus kuni 12 m
Partsi Kõrtsijärv	Haug, ahven, roosärg, koger, mudamaim. Sisse on lastud ka angerjat, karpkala ja hõbekokre.	Sügavus kuni 5 m
Partsi Mõisajärv	Haug, ahven, koger, särg
Partsi Saarjärv	Ahven, haug, sisse on lastud ka angerjat	Sügavus kuni 11,9 m
Timo Mustjärv	Ahven, haug	Sügavus kuni 9,5 m
Koolma järv	Ahven (tumedat värvi)	Sügavus kuni 6 m
Viroste järv	Ahven (tumedat värvi), haug. Sisse on lastud ka kokre ja linaskit.	Sügavus kuni 10 m, sügavaim koht järve keskosas
Paunküla järved
Rõõsa järv	Koger	Sügavus 3-4 m, järvel on oht talveti ummuksisse jääda
Väike Kaksjärv	Koger, ahven, haug, särg	Sügavus kuni 5,2 m, Järves on palju vettelangenud puutüvesid ja rampu.
Suur Kaksjärv	Ahven, koger, haug, särg, sisse on lastud ka hõbekokre	Sügavus kuni 6,2 m
Rahkjärv	Särg, ahven, haug, koger, hõbekoger	Suurim sügavus 2,8 m, keskmine u 1,9 m, järvel on oht talveti ummuksisse jääda
Paunküla Mustjärv	Ahven, haug, koger, särg, sisse on lastud ka hõbekokre (allikas: Eesti NSV järved ja nende kaitse). Lisainfo (kasutaja oinz poolt, kalale.ee): aastat 4 tagasi oli seal väikseid süsimustasid ahvenaid ja hauge. Siis käisid Eesti Energia töötajad või muud elektrist lugupidavad härrad järve ääres ja haug kadus.	Suurim sügavus 8 m
Punamäe järv	Särg, ahven, haug, roosärg, koger, linask, luts, sisse on lastud ka hõbekokre (allikas: Eesti NSV järved ja nende kaitse). Lisainfo (kasutaja oinz poolt, kalale.ee): külluslikult nii hõbe kui kuldkokre (hea elussööta püüda) esineb ka ahvenat. Muid liike kohanud ei ole. Järve kaldal muljetavaldava suurusega kopra maja.	Suurim sügavus 4,3 m, keskmine 2,1 m
Paunküla Linajärv	Kääbuskoger, sisse on lastud ka hõbekokre
Lindjärv	Koger, haug, ahven, särg, mõnedel andmetel ka latikas	Sügavus kuni 1,5 m
Kaatsjärv	Kunagi ahven, haug, särg, koger, hõbekoger, viimased anded puuduvad	Sügavus kuni 6 m
Kiruvere järv	Särg, ahven, latikas, haug, viidikas, roosärg, kiisk, koger, linask, luts, hink (allikas: Eesti NSV järved ja nende kaitse). Lisainfo (kasutaja oinz poolt, kalale.ee): lisan loetelusse angerja. Paraku elutseb seal kaldal ühe vene rikkuri maja öövaht, kes talvel igapäevaselt vähemalt kümmet unda leotab. Seega haugi lootus seal järves suht kesiseks muutunud.	Suurim sügavus 11,2 m, keskmine 5,4 m
Paunküla Veehoidla	Haug, särg, ahven, kiisk, roosärg, nurg, latikas, angerjas, koger, linask, luts, ojasilm, teib	Suurim sügavus ca 6-7 m

Peipsi järv	Peipsi tint, rääbis, ahven, haug, latikas (kasvab kuni 5,5 kg raskuseks), kiisk, särg, luts, peipsi siig, koha, linask, vimb, säinas, angerjas, koger, nurg, viidikas, tõugjas, rünt, säga, turb, roosärg, harjus, ojasilm. On saadud üksikuid jõeforelle, ärne ja karpkalu.	Suurimas, põhjapoolses osas suurim sügavus 12,9 m (keskmine 8,3 m), Lämmijärves suurim sügavus 15,3 m (keskmine 2,5 m), Pihkva järves suurim sügavus 5,3 m (keskmine 3,8 m). Peipsi oli omal ajal esimene järv Venemaal, kus kehtestati kalapüügi eeskirjad. Kalamajanduslikult võib teda nimetada tindi-rääbise järveks, kuna need kalad annavad põhilise saagi (1977.a) . Suure osatähtsusega on ka ahven.
Porkuni -Lemküla järvestik
Porkuni järv	Koger, ahven, haug, ka peipsi siig	Suurim sügavus, 2,8 m, on Suurjärve keskel, teised järveosad on madalamad (Alumine järv kuni 1,5 m)
Piisupi järv	Kalastik puudub	Sügavus kuni 1,5 m
Võhmetu järv	Kalastik puudub	Keskmine sügavus 1,5 m
Lemküla järv	Kalastik puudub	Sügavus kuni 2 m

Puhatu järv (Ida-Virumaa)	Ahven, särg, haug, koger, kiisk, mõningatel andmetel ka luts	Sügavus kuni 3,6 m (keskosas). Puhatu järvele on sarnased ka Korponi ja Martiska järv.
Päidla järvestik
Väike Nõuni järv	Särg, koger	Valdav osa järvest on 1-2 m sügav, suurim sügavus on u 6 m (Põhjaosas)
Nõuni järv	Latikas, särg, ahven, kiisk, haug, roosärg, koha, linask, koger, luts, vingerjas. Sisse on lastud ka karpkala ja peledit	Suurim sügavus 14,7 m (keskosas), keskmine 6,1 m. Hea kalajärv.
Päidla Ahvenjärv	Linask, koger,haug, ahven, tõenäoliselt ka särg	Suurim sügavus koos lendmudaga on 5,1 m (keskosas), sellest vett 3 m.
Päidla Suurjärv	Haug, koger, linask, särg, tõenäoliselt ka ahven	Suurim sügavus koos lendmudaga on 5 m (keskosas), sellest vett u 4 m.
Päidla Mõisajärv	Latikas, ahven, särg, haug, kiisk, roosärg, koger, linask, viidikas, hink	Suurim sügavus 16,9 m (keskosast kirde pool), keskmine 4,2 m. Hea kalajärv.
Kalmejärv	pole teada	Sügavus kuni 1,5 m
Räbijärv	Koger ja mudamaim. Oletatavasti ka haug, särg, linask, roosärg, ahven. Kunagi ka latikat.	Sügavus koos lendmudaga on 5 m, sellest vett u 3 m.
Päidla Uibujärv	Koger, ahven, roosärg, linask, latikas, tõenäoliselt ka haug ja särg.	Sügavus kuni 1 m, on ühenduses Kõverjärvega.
Päidla Kõverjärv	Ahven, särg, latikas, haug,koger, roosärg, linask. Sisse on lastud ka karpkala ja peledit.	Sügavus ligi 7 m, sellest u 5 m. Hea kalajärv.
Mõrtsuka järv	Latikas, haug, roosärg, särg, ahven, linask, koger, kiisk, vingerjas, luts, hink. Sisse on lastud ka peledit. Hea kalajärv.	Keskmine sügavus u 3,7 m, suurim sügavus 5,4 m on järve põhjaosas.

Päidre järv (Viljandimaa)	Latikas, särg, ahven, haug, luts, nurg, roosärg, linask, koger, angerjas	Sügavus u 2-3 m
Põlva järved
Põlva järv	Särg, ahven, haug, latikas, kiisk, koger, turb	Valdav sügavus 1-2 m
Lutsu Palojärv	Kalastik puudub
Sanksaare järv	Pole täpselt teada, võib oletada ahvena esinemist	Asub Põlvast 4 km idakirde pool
Viira järv	Pole täpselt teada, võib oletada ahvena esinemist	Asub Sanksaare järvest paarsada meetrit põhja pool

Rasina Arujärv (Põlvamaa)	Särg, ahven, haug, nurg, linask, säinas, latikas, roosärg	Sügavus u 3 m (mõningatel andmetel kuni 5 m)
Ratva järv (I-Viru)	Haug, ahven, koger	Suurim sügavus kuni 1,5 m
Riksu järv (Saaremaa)	Ahven, haug, kiisk, linask, roosärg, angerjas, luts, ogalik, luukarits, teib jt	Sügavus kuni 1,5 m, on ühenduses merega
Rooni järved (Valgamaa)
Rooni järv	Haug, ahven, koger. Kunagi on suurveega tulnud sisse ka särg ja linask. Sisse on lastud ka karpkala ja hõbekokre.	Sügavus kuni 17 m (sellest vett 14 m)
Nauska järv	vt Rooni järv	Sühavus kohalike elanike andmetel 6-10 m, on ühenduses Rooni järvega

Rootsiküla järv (Läänemaa)	pole teada	Sügavus kuni 1, 8 m
Ruhijärv / Ruhja järv (Viljandimaa)	Latikas, koha, särg, ahven, haug, roosärg, kiisk, nurg, hink, luts, koger, vingerjas, rünt, angerjas	Suurim sügavus 6,8 m, keskmine 2,9 m
Ruiljärv / Ruila järv (Harjumaa)	Koger, haug, ahven, särg, kunagi ka linask	Sügavus kuni 1 m, järv on kinni kasvamas
Rummu järv (Harjumaa)	Ahven, haug, koger, kunagi ka hõbekoger, linask, latikas, särg ja roosärg	Suurim sügavus ligikaudu 2,5 m
Ruskavere järv (Jõgevamaa)	Haug, ahven, särg, koger, linask	Sügavus kuni 3 m, jääb aeg-ajalt ummuksisse
Rõuge järvestik
Rõuge Valgjärv	Särg, ahven, haug, latikas, roosärg, luts, viidikas. Sisse on lastud angerjat, peledit ja peipsi siiga.	Suurim sügavus 12,6 m (loodeosas), keskmine 4,4 m
Liinjärv	Särg, ahven, haug, nurg, hink, ojasilm. Mõnedel andmetel ka roosärg, kiisk, latikas, karpkala, luts ja isegi forell. Sisse on lastud ka peledit, kes jäi esialgu püsima.	Suurim sügavus 11,5 m (keskosas), keskmine 5,1 m
Rõuge Suurjärv	Ahven. särg, haug, kiisk, nurg, hink, ojasil, roosärg, luts, viidikas, angerjas. Sisse on lastud ka peledit ja peipsi siiga, kes jäid esialgu püsima.	Suurim sügavus u 40 m (keskosast veidi kagu pool), keskmine 11,9 m.
Kaussjärv	Särg, ahven, haug, roosärg, latikas, angerjas	Suurim sügavus u 27 m
Rõuge Ratasjärv	Varem ahven, haug, särg, kiisk, latikas, nurg, roosärg, viidikas, karpkala, angerjas, viimased andmed puuduvad	Suurim sügavus 19 m, keskmine 8,5 m. Kõige sügavam koht järve laiema kaguosa keskelt veidi loode pool.
Tõugjärv	vt Ratasjärv	Suurim sügavus 17 m, keskmine 7,6 m
Kahrila järv	Latikas, ahven, haug, nurg, roosärg, viidikas, kiisk, luts, koger, angerjas, karpkala, peipsi siig, peled. Sisse on lastud ka koha.	Suurim sügavus 16,4 m (lõunaosas), keskmine 5,3 m. Üks parimaid Rõuge kalajärvi. Koger võib Kahrilas kasvada kuni 2 kg raskuseks.
Rõuge Kõrbjärv	Koger, hõbekoger

Saare järv (Jõgevamaa)	Latikas, särg, roosärg, haug, nurg, linask, koger, kiisk, hink	Suurim sügavus 5,6 m (järve keskosast kagu pool), keskmine 4,2 m
Saaremaa Karujärv	Ahven, haug, säinas, roosärg, linask, siig, võldas, tõenäoliselt ka särg, kiisk, angerjas, koger ja ogalik. Sisse on lastud ka peipsi siiga ja peledit, mis jäid esialgu püsima.	Suurim sügavus 6 m (kõige sügavam on kirdeosas Oinarahust edela pool), keskmine sügavus 1,55 m.
Sinialliku järv (Viljandimaa)	Ahven, särg, haug, latikas, viidikas, linask, luts, angerjas, koha	Suurim sügavus 10,7 m, keskmine 5,8 m
Suursilm (Saaremaa)	Ogalik, luukarits, sisse on lastud särge. Kunagi oli järves ka ahvenat ja haugi.	Sügavus alla 1 m
Tagamõisa järved (Saaremaa)
Saka järv	Oletatavasti koger, täpne info kalastiku kohta puudub.	Sügavus kuni 1 m
Kiljatu järv	Täpne info kalastiku kohta puudub.	Sügavus u 1 m
Sarapiku järv	Linask, haug, ahven, nähtavasti ka koger	Suurim sügavus 2,5 m, valdavalt sügavus alla 1 m
Põdragu järv	Ahven, kiisk, linask, roosärg, luts	Sügavus kuni 1 m

Tammiku järv (I- Virumaa)	Haug, hõbekoger, tõenäoliselt ka koger	Sügavus kuni 3,5 m
Tihu Järvestik (Hiiumaa)
Tihu Suurjärv	Haug, ahven, koger, mudamaim, nähtavasti ka särg, teib ja luts. Kunagi on sisse toodud ka angerjat.	Sügavus 0,5. Järv on ühenduses merega. Esineb oht ummuksisse jääda.
Tihu Keskmine järv	Ahven, koger. Võimalik, et ka haug, luts ja hõbekoger.	Sügavus 0,6 m
Tihu Kolmas järv	Ahven, särg, haug, võimalik, et ka luts ja hõbekoger	Tihu järvedest sügavaim, suurim sügavus 1,5
Tilsi järved (Põlvamaa)
Tilsi Kõrbjärv	Latikas, ahven, särg, roosärg, haug, kiisk, linask, nurg, luts ja rünt	Suurim sügavus 17 m (keskosast veidi loode pool)
Tilsi Pikkjärv	Latikas, särg, ahven, haug, koha, kiisk, koger, linask, mudamaim, hink jt	Suurim sügavus 5 m, keskmine 2,6 m
Tsolgo-Koiola järved Lisainfo (kasutaja urm poolt, kalale.ee): Vana-Koiolas on latikas välja surnud. Juurde võib lisada linaski. Vahepeal oli ka angerjat. Soojärves on täielik tühjus. Suht väike tiik-seda nagu järveks nimetada pisu palju! Vanasti seal vanarahva mäletamist mööda ilusat haugi ja ahvenat oli. Lauga järvest kadus latikas 14 aastat tagasi ummuksissejäämise tagajärjel. See siis Tsolgo-Vana-Koiola järvedest.
Vana-Koiola järv	Latikas, särg, ahven, kiisk, haug, linask	Suurim sügavus 1,3,2 m, keskmine 5,1 m
Vana-Koiola Soojärv	pole teada	Sügavus kuni 4 m
Lauga järv	Ahven, latikas, haug, koger, mudamaim, vingerjas	Suurim sügavus 6 m (puhast vett sealjuures vaid 2,5 m), keskmine 2,3 m
Karsna järv	Särg, kiisk, ahven, haug, latikas, ilmselt ka koger	Suurim sügavus 8,1 m (järve keskosast veidi kirde pool), keskmine 3,1 m
Pille järv	Särg, ahven, haug, kiisk, koger, latikas, vingerjas	Suurim sügavus 9,7 m (järve keskosast veidi põhja pool), keskmine 3,6 m
Annejärv	Särg, roosärg, ahven, haug, kiisk, koger, latikas	Suurim sügavus 11,2 m (järve keskosas), keskmine 3,2 m
Tsolgo Mustjärv	Ahven, mudamaim, särg, latikas, haug, linask, luts	Suurim sügavus 29,7 m (järve keskosast veidi loode pool), keskmine 9,1 m
Tsolgo Kõverjärv	Koger, mudamaim	Suurim sügavus 10,1 m (järve keskosast veidi lääne pool), keskmine 3,5 m
Tsolgo Pikkjärv	Haug, ahven, latikas, särg, mudamaim, kiisk, vingerjas	Suurim sügavus 19,2 m (järve keskosas), keskmine 5,3 m
Pindi Kärnjärv	Ahven, särg, haug, latikas, linask, kiisk, viidikas, koger, roosärg, hink, võldas	Suurim sügavus 26 m (järve keskosast veidi kagu pool), keskmine 8,7 m
Paidra järv	Latikas, ahven, roosärg, särg, kiisk, koger, nurg, haug, turb, vingerjas	Suurim sügavus 9,8 m (järve keskosast veidi edela pool), keskmine 3,7 m
Listaku Soojärv	Ahven, haug, särg	Suurim sügavus 6,2 m (sellest puhast vett ca 2,5 m), keskmine 2 m

Tudu järv (I-Viru)	Haug	Sügavus kuni 5 m
Turvaste järved
Järveotsa järv	Mudamaim, koger, ahven, karpkala, rünt, särg	Suurim sügavus 6,3 m, keskmine 2,1 m. Järvel on oht jääda ummuksisse.
Turvaste Valgejärv	Haug, linask, luts	Sügavus koos lendmudaga 2 m, sellest vett 0,5 m
Turvaste Mustjärv	Koger	Sügavus kuni 2 m, sellest vett ainult 0,5 m

Tõlinõmme järv (Harjumaa)	Pole täpselt teada, tõenäoliselt suudab järve ebasoodsates tingimustes elada vaid koger	Sügavus koos lendmudaga 2 m, sellest vett kuni meeter
Tõrva järved
Tõrva Vanamõisa järv	Ahven, särg, haug, linask, latikas, turb	Sügavus kuni 10,5 m
Riiska järv	Särg, ahven, haug, karpkala, latikas, linask	Sügavus kuni 12,2 m
Tõstamaa järved
Ermistu järv	Latikas, haug, ahven, särg, nurg, linask, koger, angerjas, säinas, kiisk. Ilmselt ka roosärg, luts ja karpkala.(allikas: Eesti NSV järved ja nende kaitse). Lisainfo (kasutaja Maxtor poolt, kalale.ee): säina ja lutsu võib nimekirjast julgelt maha tõmmata. Neid kalu Ermistus päris kindlasti pole. Roosärg ja karp pole mitte "ilmselt ka" vaid on seal kindlalt olemas.	Suurim sügavus 2,9 m, keskmine 1,3 m.
Tõhela järv	Linask (keskmine kaal u 1 kg), haug, ahven, kiisk, roosärg, luts, vingerjas, angerjas. Kunagi oli ka latikat.	Suurim sügavus 1,5 m, keskmine 1,3 m.

Tündre järv	Latikas, särg, ahven, kiisk, haug, koha, roosärg, koger, linask, luts, hink, angerjas. Sisse on lastud peledit.	Suurim sügavus 10,6 m, keskmine 4,9 m.

Uljaste järv	Ahven, särg, latikas, haug, koger, võldas	Sügavus kuni 5,6 m
Urvaste järved (Võrumaa)
Uhtjärv	Latikas, ahven, haug, särg, koha, kiisk, nurg, linask, luts, koger, roosärg	Suurim sügavus 27,6 m (suurimad sügavused järve kaguosas ja loodeotsas), keskmine 7,7 m.
Lõõdla järv	Latikas, särg, ahven, haug, kiisk, koger, linask, hink, vingerjas, angerjas Sisse on lastud karpkala, koha, peipsi siiga, säinast jt. kalu	Suurim sügavus 8,8 m (loodeosas), keskmine 3,9 m.

Valguta Mustjärv (Tartumaa)	Koger, ahven, haug, luukarits	Sügavus kuni 1 meeter. Kevadel tuleb kalu sisse Võrtsjärvest.
Veisjärv (Viljandimaa)	Särg, ahven, haug, angerjas, kiisk, roosärg, koger, luts, vingerjas, ojasilm. Kunagi ka koha.	Keskmine sügavus ca 1 m, kõige sügavam on järv idakalda keskosa lähedal.
Viitna järved
Viitna Pikkjärv	Ahven, haug, särg, linask,koger, luts	Sügavus ca 5-6 m, kõiges ügavam on järv põhja- ja lõunaosas
Viitna Linajärv	Koger, hõbekoger, ahven, ilmselt ka haug	Sügavus ca 5-6 m, sügavaim koht on järve keskosast edela pool
Nabudi järv	pole täpselt teada

Viljandi järv	Latikas, särg, ahven, kiisk, viidikas, roosärg, nurg, koha, linask, koger, säinas, angerjas, ilmselt ka luts. On saadud ka karpkala.	Suurim sügavus 11 m, keskmine 5,6 m. Sügavaim koht on järve kitsast osast (nn. Järvekaelast) edela pool.
Vohnja järved
Vohnja Kõverjärv	pole teada	Suurim sügavus 4,5 m
Udriku Suurjärv	Ahven, haug, kunagi ka särg	Sügavus kuni 7 m
Udriku Väikejärv	vt Suurjärv	Sügavus kuni 5-6 m
Ohepalu järv	Haug	Sügavus kuni 2,5 m, sellest vett alla 1 m
Vooremaa järved
Laiuse Kivijärv	Särg, haug, ahven, koger, linask, luts	Suurim sügavus 2 m, keskmine 1,5 m.
Kuremaa järv	Latikas, ahven, särg, viidikas, mudamaim, haug, kiisk, võldas, angerjas, luts, roosärg, luukarits. Sisse on lastud ka peipsi siiga, rääbist, riipust, koha, karpkala, peledit, tinti, kokre jm	Suurim sügavus 13,3 m (keskosast kagu pool), keskmine 5,9 m.
Prossa järv	Ahven, särg, roosärg, haug, koger, linask, mudamaim, luukartits. Kunagi ka latikas.	Suurim sügavus 4,2 m (keskosas), keskmine 2,2 m.
Kaarepere Pikkjärv	Särg, linask, haug, ahven, roosärg, koger, mudamaim, ojasilm, luukarits. Kunagi ka latikas, kiisk, luts, viidikas.	Suurim sügavus 3,7 m (keskosas), keskmine 2,3 m.
Ilmjärv	Ahven, särg, roosärg, haug, linask	Suurim sügavus 6,2 m (kirdeotsa lähedal), keskmine 4,2 m.
Raigastvere järv	Latikas, särg, haug, viidikas, kiisk, roosärg, luts, säinas, hink, mudamaim, angerjas. Ilmselt ka linask ja koger	Suurim sügavus 4 m (keskosast kagu pool), keskmine 3,2 m.
Kaiavere järv	Latikas, särg, ahven, haug, kiisk, linask, luukarits, roosärg, viidikas, mudamaim, angerjas, ilmselt ka luts, koger, vingerjas, turb, nurg, säinas ja peled.	Suurim sügavus 6,5 m (keskosas), keskmine 2,8 m.
Elistvere järv	Latikas, särg, haug, ahven, linask, viidikas, säinas, mudamaim, angerjas, kiisk, koger, roosärg, luukarits, vingerjas, hink, tõenäoliselt ka ojasilm ja turb	Kunagi oli suurim sügavus 3,5 m ja keskmine 1,95 m, viimased andmed puuduvad.
Soitsjärv	Koger, haug (allikas: Eesti NSV järved ja nende kaitse). Lisainfo (kasutaja Sail poolt, kalale.ee): järve liikide hulka võib lisada ahvena, särje, kiisa ja linaski.	Sügavus kuni 6-7 m.
Saadjärv	Särg, ahven, rääbis, latikas, haug, kiisk, viidikas, linask, mudamaim, angerjas, hink, luts, koger, vingerjas, võldas, luukarits	Suurim sügavus 25 m, keskmine 8 m.Saadjärves on eesti suurimad rääbised. Leidub ka suuri (5-6 kg) latikaid
Pupastvere Umbjärv	Arvatavasti koger	Sügavus u 1 m
Vasula järv	Haug, ahven, latikas, linask, särg, roosärg	Suurim sügavus 14,5 m, keskmine 5,1 m.

Vooru Umbjärv (Viljandimaa)	Latikas, särg, ahven, haug, koger, linask, säinas	Sügavus kuni 4,6 m
Võrtsjärv	Rääbis, peipsi tint, haug, säinas, särg, roosärg, latikas, nurg, koger, linask, viidikas, rünt, mudamaim, vingerjas, hink, luts, luukarits, koha, ahven, kiisk, võldas, angerjas, turb, teib, tõugjas, lepamaim, trulling, ojasilm, peipsi siig. On saadud ka hõbekokre, jõe- ja vikerforelle, säga ja vimba	Keskmine sügavus 2,8 m. Sügavaimad kohad ( 6 m) on mööda pikikallast kulgevat nõgu Rannaküla põhjaosa ja Rõngu jõe suudme kohal.
Võru järved
Tamula järv	Latikas, ahven, särg, haug, kiisk, koha, viidikas, säinas, roosärg, linask, luts, koger, angerjas, võldas, nurg, teib, rünt, turb, hink, vingerjas, luukarits	Suurim sügavus 7,5 m (keskosast kirde pool), keskmine 4,2 m. Koha on võimeline Tamula järves kasvama ligi 10 kiloseks.
Vagula järv	Latikas, ahven, särg, haug, koha, säinas, linask, kiisk, viidikas, nurg, roosärg, luts, koger, angerjas. Mõnedel andmetel ka rünt, hink, vingerjas, luukarits, teib, turb, jõeforell, vikerforell, ojasilm, lepamaim ja isegi peipsi siig	Suurim sügavus 11,5 m (keskosast kagu pool), keskmine 5,3 m.Järvest on saadud kuni 7 kg raskusi kohasid ja 14 kg raskusi hauge.
Võru mustjärv	Haug, särg, ahven, latikas, linask, koger	Suurim sügavus 11,7 m, keskmine 5,5 m.
Võõpsu järved (Põlvamaa)
Peresi Umbjärv	Mudamaim, koger, linask, ahven. Kunagi ka haug.	Suurim sügavus 2,9 m, sellest vett 2 m
Lüübnitsa Umbjärv	Mudamaim, koger, linask, haug, ahven, vingerjas	Suurim sügavus 3,3 m, sellest vett 2 m
Väimela järved
Väimela Mäejärv	Latikas, särg, haug, kiisk, nurg, ahven, linask, koger, roosärg, viidikas, turb, luts, rünt, angerjas, koha	Suurim sügavus 11,6 m, keskmine 4,9 m.
Väimela Alajärv	Särg, ahven, haug, latikas, linask, kiisk, koger, koha, angerjas jt	Suurim sügavus 2,5 m, keskmine 1,6 m. On ühenduses Väimela Mäejärvega. Alajärvest on saadud 2 kg raskuseid kokresid.
Loosu järv	Hõbekoger, koger, särg, haug, ahven, roosärg	Suurim sügavus 4,3 m, keskmine 2,1 m.

Väinjärv	Latikas, särg, ahven, haug, linask, luukarits, säinas, üksikud forellid	Suurim sügavus 11,5 m, keskmine 5,6 m. On saadud 2-3 kg raskusi linaskeid ja 1,7 kg raskusi ahvenaid.
Värska järved
Värska Saareküla järv	Mudamaim, koger, ahven, linask, arvatavasti ka ka särg ja haug	Sügavus 5,2 m, sellest vett u 4 m
Kastkova Umbjärv	Täpsed andmed puuduvad, ilmselt kogrejärv	Sügavus kuni 1,9 m

Õisu järv (Viljandimaa)	Latikas, särg, koha, ahven, haug, viidikas, angerjas. Ilmselt ka roosärg, linask, nurg ja luts	Suurim sügavus 4,3 m, keskmine 2,8 m.
Äntu järved
Äntu Sinijärv	Ahven, särg, haug	Suurim sügavus (põhjaosas olevate allikaaukude kohal) on 8 m. Järv on kõige sinisema ja selgema veega järv Eestis
Äntu Roheline järv	Ahven, särg, haug	Sügavus kuni 3,3 m. Vesi on kollakasrohelise värvusega.
Äntu Valgejärv	Ahven, särg, haug, oletatavasti ka koger. Järve ühendavas ojas olevat ka lutsu	Suurim sügavus on 8 m. Valgejärve läbib Rohelisest järvest tulev ja Linaleo järve voolav oja. Vesi on helerohelist tooni.
Äntu Linaleojärv	Särg, ahven, haug, koger
Mäeotsa järv	Särg, ahven, haug, koger

Ülemiste järv	Ahven, kiisk, latikas, särg, haug, rääbis. Tõenäoliselt ka luukarist, roosärg, koger, linask, luts. Sisse on lastud peledit (allikas: Eesti NSV järved ja nende kaitse). Lisainfo (kasutaja Omel poolt, kalale.ee): Ülemiste järve liikide hulka võib lisada ka koha, angerja, viidika ja vähi.	Suurim sügavus on 6 m, keskmine 2,5 m. Järv on tugevasti soostunud ja mudastunud. Ülemiste järv varustab Tallinnat veega juba 14. sajandist alates.

Allikas: Eesti NSV järved ja nende kaitse, A. Mäemets, 1977

Kuna raamat on välja antud 1977 aastal, on ilmne, et tänaseks päevaks võivad olla toimunud kalade koosseisus ja arvukuses ning järvede seisundis mõningad muutused.

Kalaportaal, 2013.