Varem või hiljem hakkavad jääd halvasti puurima nii odavad kui ka kallid jääpuurid, olenemata sellest, milline nende kvaliteet algselt oli. Kuid instrumendi pikemat aega töökorras hoidmine sõltub täielikult selle kasutamistingimustest ja jääpuuri terade hoolikast hooldamisest.
Näiteks Emajõgi kannab enda veevoolus kaasa palju peenikest liiva ja jäätudes hakkab see tööle kui abrasiivaine. Sellistes tingimustes muutub jääpuur kiiresti nüriks. Tugevate külmadega muutub jää paksemaks ja kõvemaks kui teras ja sellist jääd on võimalik lõigata ainult hästi karastatud legeeritud terasest teradega. Tavalisest metallist terad muutuvad nüriks juba esimest jääauku puurides.
On halb, kui jää sulades voolab soojas ruumis vesi teradele ning seejärel tekib rooste, mis püsib järgmise kalalkäiguni. Seejuures kannatab kõige õhem terade kiht ning need muutuvad jällegi nüriks. Ülessulanud puur tuleks eelnevalt üle pühkida flanellist lapiga ja seejärel masinaõliga niisutatud lapiga.
Tihti võib näha sellist pilti, kui kalamees oleks justkui puuri tuuraga segi ajanud ning põrutab teradega hooga vastu jääd ja alles siis hakkab puurima. Pilt on kurb - karastunud teras ei kannata lööke (eriti külma käes) ning murdub, sest tera on habras ning jää kõva. Nugade otsad murduvad, puur ei tungi küllaltki tugeva lisajõuta jäässe ning hakkab seejuures ragisema, hirmutades sellega kalu. Analoogne juhus kutsub esile tera lõikepinnalt mikroosakeste murdumise, kui kalamees püüab puurimiskiirust suurendada, paigutades lõikepinna poolsesse külge tera alla kõrgendusi. Siin läheb vaja teatud kogemusi, mis tulevad aastatega. Kui lõikenurk on selline, et kõvema külmaga ja seega kõva jää puhul see ületatakse, siis tekivad tera serva väiksed hambad. Asi on selles, et puurimisel tekib jää ja terade vahel vastastikune löökjõud nurga all jää suhtes. Kui nurk on liiga terav ületamaks optimaalset, siis hakkab teras murduma.
Vastupidi, kui jää on pehme, veega läbi imbunud, siis on soovitav paigutada tera lõikepinna vastaskülje alla kõrgendus. Selleks sobivad hästi murtud žiletiterad. Neid võib panna kas üks, kaks või kolm mõlemale poole võrdselt. Sarnast tundlikkust kasutustingimuste muutmise suhtes tunnetavad nn lamedad terad, mis jäässe tungimise ajal ei liigu ühtlaselt. Kõige suuremat koormust kannavad kõige õrnemad terade osad, teravikud, mis on suunatud alla telje suhtes, mille ümber tiirleb puur. Just need purustavad jääd. Ülejäänud osa aga aitab ainult kaasa murda lahti tekitatud mikromõradega jääkihti. Et kuidagi suurendada lameda tera haaravat pikkust, on kalamehed välja mõelnud lihtsa ja originaalse lahenduse. Kergelt vajutades terasest asjaga tera lõikepinna siseküljele, suruvad nad veritera väljapoole, suurendades sellega jääd haaravat pinda. Selliselt on võimalik isegi nüride terade tööiga veidi parandada ja pikendada. Selline tegevus on siiski parem kui põlve peal teemantviiliga teritama hakkamine, sest isetegevuslik teritamine rikub tera lõikepinda ja et seda hiljem uuesti sirgeks saada, on vaja treipingil juba rohkem maha freesida. Ei soovita terasid teritada ka käia külgedel käsitsi. Kui siledad ja sirged nad ka poleks, jääb neil siiski puudu lõikav teraosa ja selline tera, olgugi et sõrmega katsudes tundub terav, ei lähe isegi pehmesse jäässe. Parem on anda terad meistri kätte, kes töötab metallilihvimispingil. Seal lastakse abrasiivtöötlemise käigus terapinnale spetsiaalne emulsioon, mis jahutab metalli. Terad tehakse ideaalselt teravaks nagu habemenoad ja need puurivad jääd ragisevat häält tegemata ning tungivad kergesti jäässe, ilma et peaks puurile oma keharaskusega survet avaldama
.
Paljud Venemaa tehased toodavad lamedate äravõetavate teradega jääpuure. Juba pikemat aega on nendest parimaks peetud Leningradi puuri. Ideaalse terade teritamise ja õige kasutamise korral puurib see puur jääd väga hästi.
Keerulisemat teed on läinud firmad, mis peale lamedate teradega jääpuuride lasevad veel välja kaarja äravõetava pea või teradega jääpuure. Nende terade teritusprofiil on raske. Seda tehakse just vähendamaks löögijõudu igale konkreetsele terapinna osale kogu pikkuses. Sellistest puuridest on meie kalameestele tuntumad Soome firma Rapala ja Rootsi firma Mora puurid. Esimestel saab reeglina ära võtta kogu puuriva pea, teistel aga vahetatakse ainult terasid. See viimane variant paistab olema parem, sest tagavara lõikepea kalastuskastis hoidmine võtaks palju ruumi. Sellised puurid töötavad kergelt ja kiiresti, kuid kalamehel, kes on enne vene puuriga puurinud, tuleb ümber õppida, sest neid puure keritakse hoopis vastassuunas.
Kuid võib juhtuda, et see hea riistapuu hakkab n-ö lollitama: hellitab jääd nagu pruuti ja ei allu ka siis, kui füüsilist jõudu kasutada. Meie "tarkpeadele", kellel on suur kogemus välismaiste tööpinkide ümbertegemisega, pole see esimene kord - teemantviil kätte või kui kiiremini valmis tahetakse saada, siis joostakse terituskäia juurde...!?
Ja tulemus on see, et kannatada saab just jääpuur. Seda sellepärast, et selliste terade terituspind on väga keeruline, mitte sügav kõverajooneline soon. Sellepärast tuleb teritada kindlasti ümara teritusviiliga, mis sobib täpselt soone profiiliga.
Tasub teada, et firmapuuri värvus näitab karastusastet: punane pinnapealset, sinine täielikku. Esimesi võib teritada või korrastada ainult sisemisest küljest, säilitades kasvõi välimise karastuse. Sellise puuri mõlemalt poolt teritamise järel jääb järele ainult "toores metall", mille pealispinda tuleb uuesti karastama hakata. Seda saab aga teha ainult spetsiaalses karastusahjus ja ainult siis, kui on teada terase markeering, sest iga teraseliik vajab karastumiseks kindlat temperatuuri.
Sinise puuri peasid võib teritada mõlemalt poolt, valides vastava kaliibriga instrumendi ja proovides mitte rikkuda algset teritusvormi. On hea, kui käepärast on puurpink või treipink ning vastava mõõduga freesterad.
On olemas veel ka raskemad teritamisviisid, näiteks elekter-keemilised, kuid need sobivad ainult sinisele puurile, sest punasel sööks see meetod tsementeeritud pinna keemiliselt uuesti ära.
Kui terasid ei saa enam üldse teritada või puuduvad vahendid, siis jääb üle võtta kolmnurkne teritusviil ja ristipidi puuri lõikepinnaga sisse viilida peenikesed teravad hambad. Kuid see on ka viimane nende terade teritus.
Lõpetuseks tahaks kindlasti peatuda jääpuuri transportimisel, puuri kasutamisel jääl ja ühest kohast teise liikumisel. Siin on samuti olukordi, mille tagajärjel võib jääpuur rikutud saada või mis veel hullem, kalamees või tema sõbrad võivad rängalt viga saada. Et seda ei juhtuks, peavad jääpuuri terad olema kaetud kattega. Kui kate on katki või kadunud, tuleb terad katta käepäraste vahenditega: keerata teradele ümber lapp, lõigata kaitse välja paksust vildist, ajada teradele pikkupidi lõhki lõigatud voolik, kasutada plastiktaarat jne.
Jääl ühest püügipaigast teise liikudes tuleb kate kindlasti peale panna, sest ootamatult libastudes võib sattuda äärmiselt ebameeldivasse olukorda. Puurinud ühe või mitu jääauku, ei tohi puuri mitte mingil juhul jääle asetada, ammugi mitte lumme. Puuri või terade peale võib astuda teine kalamees ja ennast vigastada. Jääpuur tuleb asetada püsti, puurides jäässe paar tiiru.
Lisakommentaarid Anar Sillakivilt (tuntud ka Wapsikuna):
Olles ise juba paar aastat terade teritamisega hobikorras tegelenud, siis oleks paar täpsustust. Tegelen ise vaid sile terade teritamisega ja põhiliselt Venemaal toodud puuride teradega (Barnaull ja analoogid). Olen kokku puutunud neile tootetavate kolme eri väljanägemisega teradega:
1. täis tera ulatuses siledad
2. liigentatud (selliste -----____) st. pool tera on ühe laiusega ja pool teise laiusega. Minu kogemuste põhjal ühed parimad terad üldse.
3. on olemas veel sellised terad, mis on põhimõtteliselt sile terad aga sinna sisse on kohe TEHASE POOLT sisse teritatud kolnurgad, midagi sellist---v---v---v---.
Neid viimaseid terasid saab põhimõtteliselt teritada vaid altpoolt. Mis aga puutub teiste terade teritamisse, siis nende teritamine koduste vahenditega on väga võimalik ja eduline. Vaja vaid jälgida paari lihtsat asja ja kõik.
Selgitus, miks ma pean nr 2 terasid kõige paremaks: jääpuuri terade tähtsaimad kohad on terade nurgad. Kui nurgad on murdunud, siis on terad õhtul... ja nendel liigendatud teradel on kaks töötavat nurka. Nr 3 võiks pidada küll paremaks aga nii enda teadmised kui tuttavate kogemused seda ei kinnita. Ja veel - barnauli puuride puhul ei soovitaks eriti nurkadega mängima hakata.... parim puurimistulemus saadakse siiski teravate teradega.
Algallikas: ajakiri Fish
Kalaportaal 2013
