Õpetused ja artiklid
Reede, 24 juuli 2015 13:50
Kalamehe kalkulaatorid
Kalameestel on tihti vaja midagi arvutada või teisendada. Siinsed kalkulaatorid on abiks ligikaudsete väärtuste arvutamisel. 1. POOLI MAHUTAVUSE KALKULAATOR Rullide spetsifikatsioonis on alati ära märgitud teatud tamiili või nööri läbimõõdu mahutavus. Kui soovite aga poolile peale kerida mingit muud läbimõõtu, siis see väike programmike arvutab ligikaudse mahutavuse teiste läbimõõtude puhul. Peate vaid sisse toksima tootjapoolsed parameetrid (line capacity = liini…
Loetud 4570 korda
Laupäev, 06 juuni 2015 11:37
Seljakotiga kalale
Kindlasti leidub palju kalamehi, kelle jaoks on seljakott kalaretke asendamatu kaaslane. Mõni rändab mööda metsateed mitmeid kilomeetreid, et oma lemmikjärveni jõuda, teine laob kotti kogu matkavarustuse, et veekogu ääres ka telkida ja süüa teha. Kui veab, siis on tagasiteel seljakott veelgi raskem - sest kalanoos tahab ju samuti kojutoomist. Kui raske seljakott on valesti pakitud ja selga võetud, on tervisehädad…
Loetud 1782 korda
Pühapäev, 19 aprill 2015 16:44
Ultralight kalapüük
Kes natukenegi spinningut loopinud, teavad, kui kohmakas on jäiga ridvaga pisikest lanti lennutada. Kui harrastad pisemate peibutistega püüki, oled kindlasti kuulnud UL varustusest. UL ("ultralight") ehk "ultra kerge" all peetakse silmas püügikomplekti, mis koosneb väikese testiga spinninguridvast, väiksemast rullist, peenest jõhvist ja kergetest lantidest. Eestis kasutatakse sellist varustust peamiset jõeforelli-, ahvena- ja turvapüügiks. Meie jõgede kallastel püüdes on UL ritv…
Loetud 5272 korda
Reede, 27 veebruar 2015 23:09
Lisapeibutisega lant
Selliseid lante, millistest allpool juttu tuleb, on kaubandusest raske leida. Tegu on lantidega, mis on kokku sobitatud kunstputuka, sirpsaba, kummikala või mõne muu kunstpeibutisega. Pikaajaline püük voobleritega tekitas idee proovida eelpool mainitud tandemit. Tihti juhtus, et kala saatis vooblerit kuni kaldani, lanti haaramata. Kõige ärritavam oli see, kui üks ja seesama kala tegi seda mitu korda. Paljude eksperimentide tulemusena jõudsime…
Loetud 2912 korda
Laupäev, 17 jaanuar 2015 22:19
Jõeforelli talvisest püügist
Iga aasta 1. veebruaril algab uus jõeforelli hooaeg. Kui jõgi pole kaetud jääkaanega, matkavad jõekakütid külma trotsides pikki kilomeetreid, et täpilist kala tabada. Toome selles artiklis välja põhitõed, mis on abiks talvisel jõekajahil. - kui otsid talvel jäävabasid jõgesid, siis esmajärjekorras pööra tähelepanu allikalise toitega jõgedele. Nendes jõgedes on kala ka veidi aktiivsem. Allikate läheduses leiad häid püügikohti ja kui…
Loetud 4091 korda
Pühapäev, 04 jaanuar 2015 12:20
Maiust keset talve: triibikud jääaugust
Üks ihaldatumaid püügikalu jääalusel kalastamisel on ahven. Kes siis ahvenat ei tea? Erinevalt paljudest teistest Eestimaa veekogude uimelistest-soomuselistest asukatest on ahven pea kõigile tuttav ning temaga lähema tutvuse sõlmimiseks oleks võinud valida ükskõik millise kuu aastast. Tuntusele on kaasa aidanud nii ahvena kaunilt eripärane välimus, laialdane levik, ablas võtt kalapüügil kui ka see, et kooliõpikutes tuuakse kalade ehituse tutvustamisel tavaliselt…
Loetud 2329 korda
Reede, 26 detsember 2014 10:00
Talvine kalastuskoha sissesöötmine
Kui jutt läheb kalakoha sissesöötmisele, kujutab nii mõnigi kalamees seda tegevust ette vaid lahtise veega veekogul. Kas peaks üldse talvel kalakohta sisse söötma? Vastus saab olla ainult ühene. Igas veekogus, igal ajal, ükskõik millist kala ka ei püütaks, osutub püük edukamaks sissesöödetud kohal. Seda eriti just talvel, kui kala väga aktiivselt toitu ei otsi. Paljud kalamehed meelitavad kala jääaugu juurde…
Loetud 4257 korda
Laupäev, 06 detsember 2014 17:49
Merikapüük talvel
Kui pakane pole merd kaanetanud, saavad tulihingelised punasekütid jätkata merikajahti. Detsembrist kuni veebruarini võib meriforelli püük olla ettearvamatu. Vesi on külm ja kalad ei ole söögipoolise jahtimisel kuigi aktiivsed. Talvel on meriforellidel komme parvedesse koguneda ja koos sööki otsida. Kui satud juhtumisi sellise parve peale, võib mitteproduktiivne päev osutuda unistuste merikapüügiks. Seepärast ära jää peale esimese kala kättesaamist loorberitele puhkama…
Loetud 3848 korda
Neljapäev, 16 oktoober 2014 08:00
Kuidas parandada kahalamispükse?
Varem või hiljem hakkavad kõik kahlamispüksid lekkima, kuid see ei tähenda veel, et nende "maine teekond" on otsa saanud. Enamus lekkeid on võimalik kõrvaldada. Ja tihti juhtub, et probleemiks pole mitte parandamine vaid lekkekoha üles leidmine. Suuremaid auke saab otsida taskulambiga. Minge pimedasse ruumi ja valgustage pükse seestpoolt taskulambiga. Tähistage auk pliiatsiga ning liimige peale paranduslapp. Lekke otsimine neopreenist kahlamispükstel…
Loetud 3795 korda
Neljapäev, 25 september 2014 20:50
Meriforelli püügivõtteid
Eelmistes Käsiraamatu artiklites on vaadeldud meriforelli püügi põhitõdesid. Selles artiklis toome välja valiku püügivõtteid, mis võivad vanadele "merekarudele" juba tuttavad olla, kuid millest on meie veebiavarustes siiski vähem juttu olnud. Mitmed meie merikakütid seovad landile ette lendõnge putuka. Teoorias on etteseotud putuka (inglise keeles dropper-fly) idee selles, et ta imiteerib väikest kala (lant), kes jälitab sööta (putukas). Meriforell tahab olukorda…
Loetud 9010 korda
Pühapäev, 31 august 2014 16:01
Plekklandi muutmine "libisevaks" ja miks see kasulik on?
Viimastel aastatel on Taani meriforelli püüdjate seas populaarsust võitnud in-liner ehk liinil "libisevad" landid. Vaatleme kahte põhjust, miks eelistatada in-liner lante traditsioonilistele. 1) meriforelli püügil on palju äraminekuid ja liinil libisev lant aitab neid vähendada. Kui kala rabeleb konksu otsas, siis tavaliste lantide puhul tekib tihti "kangiefekt" (inglise keeles leverage effect). See tähendab, et teatud asendis käitub landi keha "kangina"…
Loetud 4504 korda
Kolmapäev, 30 juuli 2014 11:55
Lõhe – ihaldatud ja ohustatud kala
Eestlased on ajast-aega olnud rannarahvas, teeninud elatist kalapüügiga. Sügisel võrku nõutama minnes või spinningut loopides tuksub rinnus soov saada lõhet, seda suurt ja tugevat, kahtlemata ihaldatuimat kala siinsetes vetes. Meeldejäävad elamused püügil ja hurmav maitse teevad lõhest vetekuninga, keda rahvasuus kutsutakse veel hõbelõhe, kooknina, laks ja merelõhe. Eesti rannas ja jõgedes pole lõhe sage, ent ei saa ka öelda, et…
Loetud 7927 korda
Pühapäev, 29 juuni 2014 14:12
Kuidas säinast landiga tabada?
Säinas on kõigesööja, kes pole hapniku suhtes nõudlik kala ja sellepärast võib teda kohata nii kiiretes forellijõgedes kui ka suurte jõgede rahulikel suudmealadel, jõekäärudes ja isegi järvedes. Arvukam on Saaremaa lõunaranniku vetes ja Väinameres. Kui näiteks turb eelistab madalaid kiirevoolulisi alasid, siis säinale meeldivad sügavamad, rahuliku vooluga või isegi seisva veega alad. Paljud kalamehed, kes pole asjasse korralikult pühendunud, ei…
Loetud 7345 korda
