Kui pakane pole merd kaanetanud, saavad tulihingelised punasekütid jätkata merikajahti. Detsembrist kuni veebruarini võib meriforelli püük olla ettearvamatu. Vesi on külm ja kalad ei ole söögipoolise jahtimisel kuigi aktiivsed. Talvel on meriforellidel komme parvedesse koguneda ja koos sööki otsida. Kui satud juhtumisi sellise parve peale, võib mitteproduktiivne päev osutuda unistuste merikapüügiks. Seepärast ära jää peale esimese kala kättesaamist loorberitele puhkama ja fotosid tegema vaid pommita edasi, sest parvele sattudes võivad lanti himustada teisedki meriforellid.
Külma veega otsi kala kõigepealt madalast. Reeglina on talvised madalasse kogunenud merikad veidi väiksemad ja tõenäosus saada alamõõdulisi forelle on päris suur. Esmane soovitus on alguses üldse mitte vette minna, vaid loopida esialgu kaldalt. Kalad võivad olla alla põlve vees. Mitmed merikaspetsid väidavad, et liivast põhja ei tasu talvel karta - külmaga meeldib merikatel ka mööda liivaseid põhju ringi luusida. Samuti jälgi õhurõhku, sest vaatluste põhjal tuleb kala kaldasse just alaneva rõhuga.
Sobilikum püügiaeg on lõuna paiku, sest siis on vesi kõige soojem ja valgust on kõige rohkem. Selgete ja päikseliste ilmadega võivad osutada produktiivseks ka hommikud.
Landid olgu talvel aeglase mänguga. Edukalt võib katsetada ka laisa mänguga vooblereid. Plekklantidest tasub proovida ka pikki ja peenikesi merikalante, mille mäng on väikese amplituudiga. Mitmed kogemustega merikakütid eelistavad talvel väiksemaid lante suurtele. Värvitoonid peaksid olema sobilikud külmale veele: lilla, roosa, sinine, hõbe. Alahinnata ei tasu ka valget värvi.
Talvel võib külm meretuul kiiresti kontidesse pugeda. Seepärast riietu soojalt ja võta igaks juhuks kaasa mitu paari kindaid, et saaksid märjaks saamise korral neid vahetada. Kes on eriti külmakartlik, võib kasutada populaarseid talipüügi jala- ja käesoojendajaid. Kui püügivarustus on selline, et näpud puutuvad kokku metalliga, on soovitav need kohad katta teibiga, et kokkupuutepind oleks soojem.
Nööriga püüdmine on nullilähedaste temperatuuridega suur katsumus, seepärast on talvel eelistatum tamiil. Kui tamiil ja rõngad kipuvad jäätuma, aitab nende kokkutegemine silikoon- või toiduõliga. Nööri puhul pole see soovitatav, sest õlid võivad nööri ära rikkuda.
Egas muud kui vatid selga ja merepunast jahtima!
Artikli koostamisel on kasutatud internetimaterjale ja kohalike merikaspetside tähelepanekuid
Kalaportaal, 2014
