Viimastel aastatel on meie spinningumeeste hulgas kirgi kütnud Eestis suhteliselt uus püügiviis - leechidega püük. Siinmail kasutatakse leeche põhiliselt jõeforelli püügiks, kuid tegelikult on nende peibutiste kasutusala laiem. Näiteks Soomes on leechidega püütud juba 1980-ndate keskpaigast ning leechid on edukalt välja toonud ahvenat, haugi ja koha, rääkimata punasest kalast.
Spinninguga leechipüük on väljakasvanud lendõngega püügist, kus peibutistena kasutatakse samuti leeche (täpsemalt Woolly Bugger putukaid). Peamine vahe on selles, et spinningu leechid on lendõnge omadest raskemad.
Sven Laaneti (internetis tuntud kui Aapua) 2,6 kg jõeforell, püütud helehalli leechiga
Mis teeb leechipüügi efektiivseks? Võtame praegu vaatluse alla peamiselt jõeforelli püügi. Leech imiteerib tõetruult forelli aastaringset toidulauda. Võib öelda, et leechi ei ründa kalad tavaliselt mitte ärritusest (nagu juhtub tihti voobleri puhul), vaid kaalutletult toidu saamise eesmärgil. Mida noorem on forell, seda rohkem ta erinevaid asju söögiks proovib - neist palju sülitab ka kohe välja, kuid just nii ta õpibki toituma. Vanad forellid tavaliselt asjatuid liigutusi ei tee ja ründavad leechi kindla peale, sest see meenutab neile midagi toidusarnast. Forellide õppimisvõime on väga oluline faktor, seda eriti suure püügikoormusega jõgedel. Paljud kalamehed on arvamusel, et vanemad kalad väldivad vooblerit või pöörlevat, sest nad on õppinud seda seostama ohuga.
Püügitehnika
Leechipüük on jigitamise (ehk silikoonlantidega püügi) kauge sugulane. Kuigi kala saab ka ühtlase kerimisega, toob paremaid püügitulemusi leechi mängitamine. Ridva või rulli abil tehakse väikeseid, mõnekümne cm pikkuseid jõnksatusi. Oluline on saada leech mängima nii, et ta vees hõljuma hakkaks. Selline kergelt "lainetav" leechisaba ongi ilmselt see, mis leechi kala jaoks nii atraktiivseks teeb. Siinkohal olgu ära toodud paar videot, kus on näha leechi analoogide veealune mäng:
Ka jõnksatusi on võimalik teha mitut moodi. Ühtlasemate-rahulikumate jõnksatustega liigub leech laisalt, kuid siiski lainetava sabaga. Natuke suuremate jõnkatustega sööstab leech üles-alla ja saba liigub vastavalt jõnksu amplituudile. Kerimiskiirus on mõlema stiili puhul umbes sama ja oleneb leechi raskusest ja hõljuvusest. Mõlemad stiilid on efektiivsed ja raske on väita, et üks meetod on edukam kui teine. Väga pikkadel jõnksatustel ei ole mõtet, sest ega ka putukas vee all pikkade sööstudega liigu.
Kalaportaal.ee e-poes müüdavad leechid
Varustus
Leechiga püügiks sobib kõige paremini UL klassi ritv (test alates 1-2 g), mis ei ole liiga pehme ja aeglane. Nagu ütleb Sven Laanet oma blogis:
"Kuna leech peab saama suhteliselt tihedat nõksutamist, ei ole liiga vedel kaigas selleks sobiv. Ridvaga võid ju küll vehkida nagu pöörane, aga kogu see vibreerimine sumbub ridva enda „tõmblemisse” ja leechini jõuab vaid hädine värin. Jäigem ritv annab nõksutamise või tõmbed leechile ilusti edasi, eriti lühema viba korral. Eks see on natuke selline kompromissi otsimise teema. Väga lühikese vibaga on kaldalt mõnikord ebamugav toimetada".
Ridva valikul võiks tähelepanu pöörata ka süsisinikkiu moodulile (IM). Mida kõrgem on IM number, seda tundlikum on ritv ja parem kontakt leechiga. Muuseas, erinevate tootjate IM numberid ei tasu võrrelda, sest tegemist pole üldise ametliku standardiga. Pigem tasuks neid aluseks võtta siis, kui võrrelda ühe ja sama tootja ridvavalikut.
Tamiili või nööri valiku põhimõte on lihtne - et tagada leechile parim mäng, kasuta kõige peenemat, millega julged püüda. Peenema tamiiliga on leeche ka mõnusam visata. Soomlased soovitavad tamiile vahemikus 0,18-0,23 mm. Liiga jäme tamiil takistab viset, leechi uppumist ja mängitamist. Nööride puhul võib leechidega kalastades kasutada näiteks 0,08 – 0,10 mm nööri. Landilõksusid (ja loomulikult ka trosse) ei soovita kasutada, kuna nad ei tule peibutise mängule kasuks ning leechid ei aja ka tamiili keerdu.
Rulli puhul eritingimusi ei ole, püügiks sobib tavaline haspelrull.
Vikerforell leechiga
Leechid vali vastavalt püügitingimustele. Kui liigud allavoolu, kasuta veidi raskemaid leeche, et nad liiga pinna pealt ei tuleks. Jõeforelli leechide kaal jääb vahemiku 1,5 - 3 g. Erinevad leechide mudelid käituvad vees erinevalt, seega ei saa ideaalset kaalu välja tuua. Kui näiteks leechide valmistamisel on kasutatud väga hõljuvaid materjale, võivad leechid ka rohkem kaaluda, kuna hõljuvad materjalid takistavad peibutise kiiret uppumist. Ahvenale ja kohale soovitatakse 5-10 g leeche (ahvenat saab püüda ka kergemate leechidega), lõhele leeche alates 10 grammist ning Soome firma Eumer toodab ka haugileeche (Eumer Spintube), mille kaaluvahemik on 25-35 g.
Meriforell püük Eumeri SpinTubega
Ahvenapüük Eumeri SpinTubega
Leechi värvide puhul võib proovida erinevaid kombinatsioone, kindlat "püüdjat" on raske välja tuua. Eestis on kalamehed kasutanud üsna palju tumedamaid toone ja nendega ka ilusaid saake saanud.
Leeche valmistatakse ka tavalistele jigipeadele (need samad, mis on kasutusel silikoonlantide puhul), kuid paljud kalamehed väidavad, et nende puhul on kala otsajäämine oluliselt halvem.
Leechiga püütakse aastaringselt, kuid väga külmade ilmadega peab arvestama, et leechi saba jäätub ja siis on otstarbekam mõni muu peibutis otsa panna. Siiski võib miinuskraadidega püügil välja tuua ühe kasuliku nipi: pange vasakusse kätte neopreenkinnas ja hoidke püügikohtade vahetamisel leechi peos. See aitab jäätumise vastu.
Jõeforell leechiga (püüdis Sven Laanet)
Leechipüügi puhul jagub avastamisrõõmu paljudele kalameestele. Paljud "vanad kalad", kes leechiga püüavad, jäävadki selle peibutise usku. Kas ta ka päriselt nii hea on, jäägu iga kalamehe enda otsustada.
Saagirikast leechimist!
Kalalaportaal.ee, 2014
Kalaportaal tänab leechimeistrit Jüri Lauerit (Jeekim), Sven Laanetit (Aapua) ja Raiko Jääratsit (Raikoj) väärt õpetussõnade eest, mida on kasutatud artikli koostamisel. Lisaks on kasutatud erinevaid interneti materjale.
Loe lisaks ka Aapua artiklit: Leechipüük. A ja B.
