Eelmistes Käsiraamatu artiklites on vaadeldud meriforelli püügi põhitõdesid. Selles artiklis toome välja valiku püügivõtteid, mis võivad vanadele "merekarudele" juba tuttavad olla, kuid millest on meie veebiavarustes siiski vähem juttu olnud.
Mitmed meie merikakütid seovad landile ette lendõnge putuka. Teoorias on etteseotud putuka (inglise keeles dropper-fly) idee selles, et ta imiteerib väikest kala (lant), kes jälitab sööta (putukas). Meriforell tahab olukorda hoopis enda kasuks pöörata ja püüab sööda väikese kala eest ise ära napsata.
Putuka sidumiseks liini külge sobib Rapala sõlm ja kahe liini ühenduspunkti kaugus landist võiks olla 60-90 cm. Putukaliini sidumiseks pealiini külge sobib näiteks water knot.
Rapala sõlm
Kui vesi on väga selge, tasub dropper-fly rakendust veidi kiiremini kerida, sest see jätab kalale vähem reaktsiooniaega ja ta ei suuda rakendust nii selgelt silmadega eristada. Ka merikapüügis on duublid võimalikud - on juhtumeid, kui etteseotud putukaga saadakse korraga lausa kaks kala!
Nõuandeid:
- kui kala on ühest kohast kätte saadud või ta on konksu otsast ära läinud, tasub kohe visata samasse kohta, sest tihti võib juhtuda, et selle koha peal ujuvad kalad parves.
Kaks meriforelli ühe koha peal
- kui lant on raske, hoia ridvaotsa üleval, et lant kõrgemal ujuks
- kui vesi on väga külm, hoia samuti ridvaotsa üleval, et saaksid kinnijäämist kartmata võimalikult aeglaselt kerida
- kui kala togib lanti, kuid ei võta, siis tihti toob tulemusi landi vahetamine täiesti teistsuguse mängu / tüübi / värviga peibutise vastu.
- püüdes Stripperi taoliste lantidega (näiteks Hansen Stripper), siis on võimalik selle mäng muuta hoopis teistsuguseks - kui kinnitada konks hoopis landi kitsamale poolele, kaob ära tema ebakorrapärane / rahutu mäng ning lant hakkab hoopis pöörlema.
Hansen Stripper originaalina:
Stripperi konks on viidud teisele poole:
Seda meetodit kasutades on väga oluline landi aeglaselt kerimine, sest aeglaselt kerides pöörleb lant kõigepealt ühele poole ja seejärel veidi hiljem teeb samapalju pöördeid teisele poole ja aja niiviisi liini krussi. Mida aeglasemalt kerida, seda tihemini muudavad pöörded suunda. Efekti saavutamiseks ei tohi olla landi kolmik liiga suur. Selliselt muudetud lant sobib oma rahuliku mänguga peamiselt külma vette.
Ja veel...
- paljudest kaladest jäädakse ilma, sest haagitakse liiga vara. Meriforell on selline kala, kes võib lanti mitu korda enne konkreetset võtmist togida. Haakima peaks alles siis, kui kala on otsas veidi tugevamalt tunda ja ritv on kergelt paindesse läinud
- kui kala jälitab ja togib lanti mitu korda, kuid ei võta, siis tee seejärel kerimise sisse pause. On väga võimalik, et kala jälitab lanti edasi ja haarab peibutist just pausi ajal.
- kui ühtlane kerimine ei too tulemust, katseta järgmist kerimisviisi - kiire kerimine-paus, kiire kerimine-paus.
- vilka mänguga väga kerged (4-10g) laia landikehaga landid võivad osutuda ootamatult efektiivseteks. Eriti just vaikse ilmaga. Tavaliselt on nende lantide puhul väga konkreetne võtt.
- valget värvi lant torkab hästi silma nii heledas/läbipaistvas vees kui tumedas/sogasemas vees.
- kui näed vees liikumas meriforelli söödakala (räim, kilu, nigli jt.), pane otsa sellele võimalikult sarnane lant.
- niglikujuliste (pikad, kitsad) lantidega püügil saab ridvaga aeg-ajalt teha kergeid jerkimislaadseid liigutusi, mida Skandinaavia kalamehed on edukalt katsetanud. Meriforell otsib põhiliselt söödaks just parvest eraldunud ja üksinda toiduotsingutele asunud söödakalu, kes üksi ujudes teevad ebakorrapäraseid põikeid. Neid põikeid püütaksegi jerkimisliigutusega imiteerida. Eriti efektiivne on sellise püügi puhul rakendus, mis koosneb etteseotud putukast ja in-line landikinnitusest (loe lisaks).
Söödakala sööstud
- enamike tootjate merikalantide kolmikonks on ühendatud landi külge ühe rõngaga. Soovitav on lisada sinna veel üks rõngas, sest see vähendab "kangiefekti" (teatud asendis käitub landi keha "kangina" ja lükkab konksu lahti). Seega aitab topeltrõnga kasutamine vähendada äraminekuid.
Artikli koostamisel on kasutatud Wide Open Outdoor materjale ja erinevat netikirjandust
Kalaportaal, 2014
