Läänemeri on ainulaadne veekogu, sest madal soolsus lubab siin elada nii mere- kui mageveeliikidel. Eesti ranniku jõesuudmetes leidub tihti rohkem mageveekalu – haugi ja lutsu.
Jahedat ja hapnikurikast vett eelistav luts on öise eluviisiga röövkala, kes peab pulmi südatalvel. Mageveeliik saab Eesti rannikuvetes muidu kenasti hakkama, kuid nii tema kui teiste Läänemere röövkalade arvukus on vähenemas.
Oma osa võib olla nii muutuval kliimal, veereostusel kui ablastel kormoranidel. Kuna lutsu püütakse üsna vähe, pole kalateadlased seda liiki eriti uurinud.
Kõige paremini tunnevad ihtüoloogid püsivalt magevees elavate lutsude elukombeid. Pisut on uuritud ka lutsu rännet. Soomlaste märgistus-taaspüügi uurimuste põhjal võivad Läänemere lutsud olla sündinud nii meres kui ka magevetes. Samas pole kindlalt teada, et luts võiks meres kudeda.
Kuulmekivi salvestab kala eluloo
Tartu ülikooli mereinstituudi teadlased Mehis Rohtla ja Markus Vetemaa uurivadki seda, kus täpselt meie rannikuvete kalad pulmi peavad ja mis vanuses ning kuhu rändavad. Selleks uuritakse kalade kuulmekivide ehk otoliitide koostist.
Kuulmekivid on pisikesed lubiainest terakesed, mis asuvad sisekõrvas ja aitavad kaladel tasakaalu hoida. Otoliit kasvab koos kalaga ning sinna ladestub veest erinevaid aineid. Nii saab kuulmekivile tekkivate aastarõngaste abil määrata kala vanuse. Keemiline analüüs aitab hinnata, millal on kala elanud meres ja millal magevees, sest soolsus mõjutab näiteks strontsiumi ja kaltsiumi omavahelist suhet.
Ajakirjas Ecology of Freshwater Fish ilmunud uurimus põhineb Matsalu ja Saunja lahtedest püütud lutsude kuulmekivide analüüsil.
Matsalu laht on Läänemere idarannikul ainuke tõeline delta, kuhu suubub Kasari jõgi. Saunja laht on suletum, siia voolavad väiksemad jõed ning mõnikord toob tugev läänetuul soolast vett.
Uurimisalade veeproovides määrati uuritavate keemiliste elementide vahekorrad. Lutsude vanus saadi otoliidi aastarõngaste loendamisel mikroskoobi all. Kuulmekivides määrati strontsiumi-kaltsiumi ja baariumi-kaltsiumi suhe.
Selgus, et 96 protsenti uuritud lutsudest oli sündinud magevees. Ainult kolme kala puhul oli märke sellest, nad võisid marjaterast kooruda riimveelistes jõesuudmetes. See seab kahtluse alla oletuse, et suur osa Läänemere lutsudes saab oma elutsükli läbida ainult meres ega pea üldse magevette rändama. Tõenäoliselt lähevad lutsud kudema ikkagi magevette. Samuti ei saa välistada, et uuritud kalad koorusid magevette koetud marjast, kuid triivisid koorumise ajal või kohe pärast seda riimvette.
Enamasti rändavad noorkalad merre sünnijärgse aasta kevadtalvel. Üksikud noored lutsud asusid rändele juba esimesel elusuvel, kuid tõenäoliselt muutusid nende elutingimused lihtsalt ebasobivaks. Näiteks võis veetase langeda erakordselt madalale.
Suguküpseks saavad Väinamere lutsud enamasti teisel või kolmandal eluaastal. Osade kalade puhul hilines täiskasvanuks saamine kõvasti. Isegi neljanda eluaasta paiku polnud magevette kudema siirdutud. Looduses võib luts elada paarkümmend aastat.
Autor: Piret Pappel
Originaalallikas: http://www.novaator.ee/ET/loodus/kuidas_elab_laanemere_luts/
