Merikas, merikas....

Seinapalu kohta ütles Allpere tollal, et "kui ühe käigu kümnest sealt kalaga tuled, siis on hästi läinud."

Eks ta nii kippus olemagi, ent samas oli vähemalt neid tore seal vaadatagi, sest näha oli kala seal peaaegu alati.

Näiteks võis Seinapalul Veskiaru sillast alla Risti auku minnes seal põõsaste all alati korralikke 800-1 kg forelle näha, tänapäeval pole enam neid põõsaidki, koprad on kõik ära söönud.

Vähemalt kalalembesele inimesele oli seal käia lust ja rõõm, vaata nagu akvaariumi. Kottisaamine oli iseasi.

Palju neid üle kaheseid tollal Esnast endast,ütleme kesk ja ülemjooksult saadi.Jõekas ei peaks ju tingimata peale kudet sealt paide alla laskuma.Kas ikka suur osa neist merikad polnud kes Paide alt saadi?

Ei taha kuidagi nipsakas tunduda aga lugedes neid meenutusi vanadest "kalarohketest" aegadest siis ausalt öeldes, saan ka mina sarnased mälestused oma lastelastele kunagi kaasa anda. Vodjal on ette tulnud püüke, kus igast vähekenegi lubavast ja mitte niiväga lubavast kohast keegi sakutamas käib. Jah, paljud on alakad aga 3 mõõdukala saada pole küll mingi eriline saavutus. On ka palju rohkem mõõdukaid olnud ja seda tänaste mõõtudega!

See, et vahele viskab päevi, kus ei näe ka kalamaimu, on normaalne. Arvasin, et vanasti polnud selline asi võimalik, sest forell on ikkagi üsna ablas kala ja ära end ikka näitab enamasti - vähemalt selline ...kuni kilo kala. Suurem jah, pigem hoiab omaette enamuse ajast.

Ja nu Seinapalusse ma nii kehva statistikat ei julgeks tänapäeval küll kuidagi pakkuda, et 10x pead käima, enne kui kotikala saad...

Ainus erinevus tundubki see, et nood müstilised 3-4kg jõekad on tänapäeval meie vetest kadunud. Äkki on need nüüd lihtsalt merikateks muutunud?

Väga raske on võrrelda. Ehk Svennu võtaks 70-ndate aastate paarisajagrammise ridva, mingi 400 grammise vene rulli, 0,3 klinskaja tamiili ja ka selleaegse landi ning kaaslane püüaks tänapäevase varustusega. Siis võiksite ehk saake võrrelda. Ja nii võib ka tamiilieelset aega jämeda nööriga järgi testida.

Võrrelda olukordi ei saagi, sest liiga palju on erinevusi. Aga väita, et täna on meil jõgedes tühjus, et enam pole mida lastelastele rääkida, veel vähem, et neil üldse enam midagi püüda oleks jne, on selge liialdus. OK, Paide ja Järva las praegu jääda - ma küsiks hoopis nii, et kui palju oli näiteks jõekat nendel hiilgavatel klubiaegadel kasari vesikonnas? Minu teada sellist kala seal üldse polnudki, mis me siis nüüd tänapäeva tegema peaks? Loome mõne klubi, kes selle võõrliigi sealt hävitaks?