Merikas, merikas....

Tänan ettepaneku eest aga ma Põhja-Eestiga väga kokku ei puutu. Vähemalt mitte rohkem, kui et käin vahel mõnel p-eesti jõe ülemjooksul jõekaid püüdmas

Kõik sõltub veekogust, selle geoloogilisest alusbaasist, siit ka biotoobist, st. planktoni ahelast, siit putukate jms. selgrootute baasist ja sealt omakorda forelli toidubaasi rikkalikkusest.
Teine väga tähtis tegur on varje- ja elupaikade olemasolu. Rusikareegel on, et mida rohkem on jões igasugu varjepaiku nagu kivide tagused ja alused, kaldaalused õõnsused, sopid, käänud, uuristused või isegi veevirvendus pinnal, mis kala end turvaliselt tundma paneb, seda väiksem on forellil stress ja seda kiiremini ta kasvab. Need ongi ühed põhjusd, miks näiteks Vodjas, millel pole enam peaaegu kümmet meetritki oma looduslikku sängi, on forell väike, ja miks kõige rohkem on saadud suuri forelle Seinapalust ja miks üldse on forell Seinapalus kui sisuliselt olematute koelmutega jões olemas, sest selles jões on looduslikke varje- ja elupaiku uskumatult palju, nagu me teame. Samas on hinnatud, et kõige kiirekasvulisem forell Järvamaal olla Esna jões, aga ma ei tea kustkohast mõõtmiseks saadud kalad püüti -kas loodusliku sängiga lõigust Valgmast allavoolu kuni Ohakametsani või keskjooksult. Kuid üsna ilmne on, et siin on kasvule kaasa aidanud vee toitelisus. See pole sugugi päris halb- ma mäletan, kuidas omal ajal ujus otse silme all kilone forell Paide linna reoveekraavis ajal, kui solki ei puhastatudki, vaid lasti luhale- ja see forell tundis seal end igati hästi. Tundub nõdrameelse jutuna, kuid on tõsi, ei usuks isegi kui näinud poleks...aga tollane solk ei olnud ka nii mürgine kui tänapäeval, kus ainuüksi pestitsiidide hulk on viimastel hinnangutel Pärnu jões seal päris oranzi märgistuse saanud ja ainuüksi Järva- ja Viljandi maal on 2012.a. puistatud Pärnu vesistu äärsetele põldudele 200 tonni fungitsiide...

Kahju küll., no aga kas koduümbruses pole selliseid jõgesid, mis hoolt vajaksid?

Kas hoolt vajaksid või mitte, on nii lai mõiste. Mina ei näe, et tänast süsteemi peaks ilmtingimata lõhkuma. Ja kuna ma seda ei näe, siis pole vist kõige õigem mees reegleid tegema ka, või mis?
Teine asi on veel see, et isegi kui mul oleks visioon, kuidas asju paremaks muuta ja siiralt panustangi oma aega, tahet ja ressursse sellesse, siis tuleb ikka kuskilt kari inimesi, kelle arust on hoopis vastupidine kõik õigem ja minu tehtu on vale. Ja suur probleem on selles, et neil võib õigus olla.
Kui millessegi liigselt kiinduda, ei pruugi enam reaalset pilti näha.

Niiet ma jään parema meelega enda liistude juurde. Tegelen sellega, mis meeldib ning seda parasjagu niipalju, kui vajalik ja niivähe kui võimalik.

Jõeforelli alammõõdu vähendamiseks mina küll ei näe mingit põhjust. Pigem annaks see hoobi nüüdseks väljakujunenud püügieetikale ja võib tekitada kahtlusi alammõõtude suhtes üldisemaltki. Kui kalapüügi käigus õnnestuks saada kõigest üks 28 cm forell, siis ju igaüks meist oleks õnnetu, et üldse sellise maimu kotti pistis. Ka ainus saadud kala peaks suuruse poolest köögilauale kõlbama. Meie asi pole teiste rahvaste kõiki kombeid järgi ahvida vaid omadest normidest lugu pidada. Teised võivad konni süüa ja pisikesi värvulisi võrkudega püüda, ega me sedagi omaks ei pea omaks võtma.

Tegelikult on see konkreetne mõiste. Alati on ka olemas kriteeriumid, mille alusel tegevust hinnata, kas see on loov, edasiviiv, või ei ole mitte miski.
Praegust süsteemi ei ole võimalik lõhkuda, sest pole võimalik lõhkuda seda, mida pole olemas.

Kisajaid on alati - kunagi on öeldud kuldsed sõnad- kõik uus tekitab esialgu vastuseisu. Selline on juba arengu dialektika. Saarlased ütlevad mahlakamalt aga samuti õigesti - "suuri laevu saadab ikka pasakajakate kisa."

Inimene kasutab loodust. Ta muudab veekogusid, ta kraavitab jõgesid, ta suubab jõgedesse metsareoveekraave, nii nagu stalinistlikul perioodil, nii ka tänapäeval on jälle jõkke süvendatud kraavidest tulvanud sisse mudavalle, mis on hävitanud koelmud, ja lisaks veel on nagu ma eespool näiteid tõin, lisandunud ka senisest ohtlikumad mürkained.

Kas on midagi võetud ette vee ja kalastiku kaitseks keset seda kataklüsmi? Vastus on ei. Ainult saada, õgida. Mitte mõelda homsele, mitte hoolida. Ma ei räägi praegu paisudest- see on muude ohuteguritega võrreldes kõrvaline teema ja sõltub üldse sellest, et Brüsselist tulevad rahavood sinna, kuhu vaja ja neile, kellele vaja.

Kas ja kui palju head lasti see suur laev ka randa toob, see sõltub juba kauba kvaliteedist, mida ta kannab, see on-

pädevus

asjatundlikus

tahe luua uusi kvaliteete mis on üldise hüve huvides.