Merikas, merikas....

Kasv on eri veekogudes eri kiirusega, mul on foto kus ma olen peal Oostriku peaallikast NB! saadud 11 cm NB! pikkuse jooksva niisaga forelliga ja kuupäevaks oli 28 veebruar...rabas 7 grammist kuldset Salarit...

Kuskohast tuli nõuka ajal esimeseks mõõduks 19 cm, pole täpselt teada, ilmselt keegi lehma lellepoeg(sest õiged forellikütid võitlesid selle alammõõdu vastu pingsalt) oli midagi kusagilt lugenud ja tõttas kärmelt, asja üle järgi mõtlemata, järeldusi tegema, täpselt nagu see toimus ka praegu maksva alammõõdu puhul. 19 cm mõõt esineb paaris üksikus kohas Saksamaa napitoitelistes ja väikestes jõgedes, seega nõuka ajal forelli alammõõtu hoopis alandati eestiaegsega võrreldes. Usun et Reinwaldti mõõtmistulemused olid üsna optimaalsed, ometi on ju ka Ahjast enne sõda saadud kuni 4 kg jõeforelle (kunstnik Jaan Vahtral näiteks), sõjajärgsel ajal pole aga sellistest kuulnud.

Kui välismaaga võrrelda, siis võrreldavaks saab k-eesti jõgesid pidada Taaniga. Mõlemal maal kulgevad jõed paesel balti klindil, järelikult on ka toidubaas ja biotoobi struktuur üsna võrreldavad.

Taani jõekast ei tea,aga seal vist merikas tuleb igasse jõkke sisse,mille vesi forellile sobib.Samas on meie jõgede kollilõigud ikka haisva mudaga polsterdatud.otsest kivi ja paasi kollialadel näha pole,vähemalt minu kogemuste põhjal.

Tööd on meil teha küllalt. Võtame Vardja jõe - selle kesklõik on 50-tel süvendatud ja uude sängi lükatud. Karolinenthali truubist ca 100 m ülesvoolu on kena madalik, kus põhjas kudesubstraati küllalt, aga see kõik seisab kasutult, kuna on saviga läbi põimitud. Seal pole vaja kruusa juurde tuuagi, vaja lihtsalt väikese kopaga substraat läbi kaevata ja ongi kogu kulu!

Sama on vaja teha Seinapalus Mulgu madalal, mis oli kunagi suurim kudeala paarikümne pesakohaga.

Samuti on vaja väikse niidukiga niita sisse trassid kudealadele, jne. Jälle- ei mingit suuremat kulu peale niiduki ostmise, jne jne.

Kindel see, et forelli oli palju rohkem, kui nõuka ajal sadade tuhandete kaupa maimu asustati. Huupi pakkudes, mis siis et enamik maimudest mõõdueani ei elanud, asustati (tükiliselt) ikkagi vähemalt terve aasta väljapüük ja veel rohkemgi!
Kalameeste hulga kohta arvamust avaldades, võiks ju eeldada nii, et kui hooaja luba müüakse 300+ tükki, lisaks veel ühe korra load, peaks olema iga päev keegi Järvas kas ees, või siis oled ise kellelgi ees ning nädalavahetusel käiks vaid üksteisest mööda jooksmine. Nii see aga pole. OK, ma ei käi seal iga päev, vaid kord-paar kuus, aga see-eest käin reeglina tipptunnil (laupäev) ja teise kalastaja kohtamine on pigem fifty kui sixty.

Jah, seda fenomeni et üks forellimees teist paaniliselt kardab, olen ka näinud alles praegusel ajal... Sageli ei juleta isegi sinna minnagi, kus kellegi auto seisab. See on mingi ajastu sündroom. Lohutuseks niipalju, et on rida kordi, näiteks viimati oli Võlingil, kus mina käisin ees ja paarimees tuli minu tuules ca veerandtunnise vahega ja tulemuseks oli, et tema sai kotti kolm 700 gr forelli ja mina mitte midagi...Imelik, vana Allpere rääkis samasuguse loo aastakümneid varem ja tookord oli tuules liikujaid suisa kolm...samas oli ju just tema Eesti meister jõekaldal hääletult liikumises...

Muuseas, teemast veidi kõrvalharuna - kas olete proovinud ka naisi forellijõgedele kaasa võtta?

Mul on see ammune unistus, et oleks selline kaasas, kahel korral olen viinud neid Koeru taha, kus kõige ilusamad veepeeglid Oostrikul ja Võlingil aga ei ole neile see asi külge hakanud... tee lõket, sussita shaslõkki, tee mis tahad, ühele meeldisid Vilbaste siniallikate veekeemise ja selge vee asemel hoopis vetikad...nutta tahaks..lõpuks tuli veel etteheide, et miks ma teda Toomemäele ei viinud..
Üks sõber viis aastaid tagasi oma pruudi Valgma alla, kus too oskas paraku üldse kopraauku ära kaduda, ja siis seda kisa oli kõik mets täis...
Aga ma pole veel lootust kaotanud..