Kala suurus sõltus jõest. Vodjal oli ta keskmiselt mõõdukala ca 25-28, mis kotti läks, Seinapalul ca 700 gr, mul Pärnu jõel ja Esna ajamjooksul 800- 1 kg, mis oli üsna tavaline kaal. Suuri, 3-4 kg forelle kohtas Pärnu peal Paide all suhteliselt sageli, ent nad kippusid ka kergemini otsast minema- suurem kala on tark, ja sa saad ka ta otsas olles aru, kas on hästi haaranud või kas tulebki välja või mitte. Kas see oli 1990.a. kui forelle kaaluga 2-4 kg võeti hooajal püüdjate poolt välja kokku 26 tk. Igatahes oli see läbi aegade hooaja rekord kõikide püüdjate kohta, keda oli umbes sama palju, st. ca 300 hooajaluba. See oli lõigul Vodja suudest kuni Kirnani. Enda suurimaks jäi Esna alamjooksult tehisjärve tagant 3,6 kg, veel oli 2,3 kg Pärnu jõelt, mis oli jaanuarikala ja udukõhn, kudemast laskunud, ent 67 cm pikk nii et täiskaalus võinuks olla üle 3 kg, ja teine 2,3 kg, mis oli kevadkala mais, ja omas normpikkuses.
Aga ära läinud on 4 kiloseid oma kolm tükki, neist üks omast nooruslollusest 84,a, - hakkasin nöörist tõstma, siis üks, mis läks ära, kuna kongitsaga paarimehe kadesus viskas tal pildi eest, ja nn. saksa filoloog Pärnu peal Tülba august allapoole sirge keskel, mis oli juba nii viltu haaranud, et sai kohe aru, et kaldale ta ei tule.
Ekstravagantseim neist oli 80.a. juulis paksu palava ja suveilmaga Seinapalul Mulgu madalast ülesvoolu augus, kui
rabas kahe augu vahel suurt vasest pöörlevat - ja nagu see mats käis, ilmatu lai hall külg välgatas, kerisin palja traadi kaldale- oli landi puruks tõmmanud. Selle landiga olin ometi kiloseid hauge ja forelle sealt saanud, ent tõsi küll, ka kasutatud traat oli vägagi habras, nõuka ajal ei olnud korralikku traati ju eriti saada. Hindan et see kala võis olla oma 5 kg.
