Tervist! 6 kuud teooriat, praktikat ning paar raamatut on lõpuks vilja kandnud. Tänud kõigile, kes on viitsinud siia foorumi miskit kirja panna. Lõpuks on ka endal miskit siia kirjutada
Laupäev 27.05:
Päev otsa pilves ilm. Alustasin püüki ülevaltpoolt kärestikke keskjooksul, umbes 3km suudmest ülesvoolu merre suubuvas ojas, kuna alamjooksu kärestikel olin hiljuti väga palju käinud kuid kohanud ainult L10-20 kanti tegelasi. Esimese soojendusviskega ründas lanti 5cm jublakas. Seejärel mõnikümmend minutit tühja loopimist ning 100m ülesvoolu märkasin, et vesi väga madal. Kivid, mis muidu vee all, olid peaaegu terves ulatuses näha. Esimene mõte oli, et keskjooksu ülemises osas ojja suubuvas kraavis on taaskord kobras majandamas. Taaskord 100m loopimist ja mitte ühtegi märki kalast, vett oli õnneks selles osas juba rohkem. Jõudsin keskjooksu väiksematele kärestikele ning esimese viskega ~L25 otsas. Eemaldasin landi kala vee all hoides ning nautisin hetke, põhimõtteliselt oli see ka uus isiklik rekord, selles ojas suuremat kala(~L30) olen näinud vaid ühe korra ning seegi sai landi otsast minema. 50m pärast täpselt samas möödus kala otsas, rekord sai taaskord kinnitust. Otsustasin selles lõigus püügi lõpetada, sest sealt ülesvoolu pole kalal väga palju varjepaike, kallas väga kõrge ning reostatud(ziletiteradest kuni autorehvideni). Kala selles lõigus pole kordagi näinud.
Liikusin tagasi allavoolu, proovisin mõnes potentsiaalses kohas uuesti kuid ei midagi. Võtsin suuna keskjooksu ülemisse ossa kuna polnud seal juba nädalaid käinud. Mõlemal pool oja karjamaa, vett maksimaalselt ~50cm, pigem pruunikas ja üsna sogane. Spinningut lahti ei pakkinud, seadsin sammud kopra ehituse poole, mille olen juba kahel korral hävitanud. Kohale jõudes selgus tõsiasi, et kobras järjepidevam kui mina. Eemaldasin suuremad konstruktsiooni kooshoidvad puud ja vesi sai valla, sättisin ühe suure kivi lõhutud tammi keskele, et sealt tagant hakkaks muda ja liiv liikuma. Töö tehtud ja nüüd oli aeg püügiks. Jõudsin oma lemmik kohta sel ojal, oja teeb 90 kraadise pöörde ning täpselt samas kohas suubub ojja ka kraav, kust nüüd mõnusalt vett peale pressis. Auk oli kahjuks tühi, oleks pidanud proovima ikka enne kui tammi ära lõhkusin, sest nüüd oli vesi väga sogane. Liikusin edasi ning lanti rabas 15cm haugipulk, esimene haug sellest ojast. Nägi väga ebaloomulik välja, pruunikad küljed ning väga tume võrreldes nende haugidega, mis olen saanud järvedest. Järgmised 50m möödusid rapsides, jaks hakkas väsima ning mõtlesin veel paari kohta proovida, enne kui lõpetan. Autost 30m allavoolu on ojal kena kurvikas koht, enne kurvi on puu risti vees. Mõtlesin, et nüüd on viimane vise ja aitab tänaseks. Lant maandus oja keskel olevasse heintesse ning kerisin tagasi koos maltsaga. Niimoodi oleks olnud patt lõpetada, järgmine lühike vise ning ridvast käis vibra läbi. Haug? Kala hoidis oja põhja, oli jõuline ning ei näidanud end esimesed 30 sekundit üldse. 1000se Catana sidur(mille olin praktiliselt kinni keeranud pärast rabamist) kärises ning ritv U-kujus. Mõttes olid sõrmed ristis ja lootsin, et tamiili läbi ei hammusta. Ja siis hakkas pihta. Pinnale ilmus mustade täppidega tegelane, näitas korra külge ning tegi 15m sööstu allavoolu. Sain kala tagasi enda juurde ning täpik sööstis korduvalt pea ees kaldasse ja rohtu. Väsinemismärke ei ilmutanud. Kala rullis ning keerutas jõuliselt, ei osanudki temaga midagi teha kuna esimene koll. 5 minutit möödas ning hakkas külje peale vajuma, selge, haaran kalast ning lipsab käest minema. Veel üks ring ning lõpuks kala taltsas, hoian kala vee all peo peal ning eemaldan musta tausta ja punaste täppidega Mepps Black Fury nr2. Keha värises nagu haavaleht, klõpsisin ruttu mõned pildid ning vaatasin kuidas koll oja keskele stoilise rahuga peitu liikus. Joovastus oli laes, vaatasin taevasse ja hakkasin naerma. Sellise emotsiooni pealt oli väga mõnus püük lõpetada. Kala ei möötnud, amatöörlik oletus ütleb L55-60. Saba ligidal üksikud punased täpid, eespool ainult mustad, hübriid?
Esmaspäev 29.05:
Püügi alguses päikseline ilm. Alustasin püüki samast kohast kus üleelmine päev kolli olin kohanud, esimene vise üle pilliroo ojas risti oleva puu ette ning kala rabas ühe kerimise aeg lanti 3 korda, külg läikis kenasti ning tundus üsna suur olevat. Järgmised 10 viset samasse auku ja mitte midagi. Selge, jätan rahule ning proovin hiljem uuesti. Liikusin 100m allavoolu kraavi suudmesse, vesi täiesti sogane ning mitte midagi näha polnud. Palusin naisel paigale jääda ning läksin 20m allavoolu, et ehk miskit siiski trehvab kuigi lootust polnud. Päiksele liikus pilv ette. Esimene lühike vise pöörlevaga allavoolu soojenduseks, järgmine vise ülesvoolu üsna ligidale kraavi suudmele, mis ojja suubub. Lant oli vees 1 sekund ning jõudsin 2 ringi kerida kui keegi otsas. Väike. Ei, SUUR. Esimene mõte haug, kuid 20 sekundi järel tuli punaste täppidega külg vee peale. Kala madistas korralikult, rullis ning solberdas, seekord sööste ei toimunud. Liikusin kraavisuudmele ligemale, et kala kätte saada ning mõned head fotod klõpsida. Hoian kala vee all, jube loom, libiseb korduvalt käte vahelt minema. Lõpuks saan kolli taltsaks, eemaldan landi, panen spinna täiesti mõtlematult koos rulliga vette looma kõrvale ja märgin möödu üles, linti kaasas polnud, ehk kuskil L38 tuleb ära. Kutsun naise ligemale pildistama. Uskumatu.
Mis edasi toimus, oli veel uskumatum... Kala hüppas käte vahelt minema ning sooritas sööstu. Sööstis otse kaldasse ning jäi minust 2m eemale muda peale külili, täiesti kuival, vesi 50cm kaugusel. Hüppasin läbi oja kala juurde, haarasin täpikust mõlema käega misjärel kala peksis nii jubedalt, et riided ja ise mudased, ka naine sai oma osa. Sain kala kraavi suudmesse toimetatud, kus vesi ülipuhas ning kiire fotoshoot võis alata. Nägin kalal üle keha asetsevaid punaseid täppe, 100% jõekas? Võimalik, kala üsna kollase kõhuga. Emotsioon taas kõrgustes, suurepärased pildid ja videod ilusast olendist tehtud ning lasin kala tagasi ujuma. Läks taaskord rahulikult oja keskele vee alla peitu. Istun elukaaslase kõrvale, süütan suitsu ja vaatan just värskelt tulistatud videot. SUPER! 5 minutit hiljem, kui enamus adrenaliinist vaibunud oli tegin ühe suvalise viske 2m eemale ning koheselt L30 otsas. Kui ei oleks näinud siis ei usuks, et pärast sellist madinat seal keegi veel miskit rabada julgeb. Kui võtab siis võtab. Meenutasin kuidas nädal tagasi sain samast august 100g ahvena, laupäevane haugipulk tuli sealt 30m ülesvoolu, laupäevane koll tuli sealt kohast 100m ülesvoolu, tundub, et nad saavad kõik omavahel hästi läbi
Kodus panen möödulindi spinnapeale ning vastu vaatab L49, WTF?
C&R, video tehtud 2x aeglasemaks. Täpik turgutust ei vajanud, koheselt kui vasaku käe lõdvemaks lasin lahkus
Link:
streamable.com/48f5j
