Jõudu!
Eile siis sai jälle üle pika aja jõe äärde. Koha valikul sai õhtul kaardi taga paarimehega vähemalt 3 korda ümber otsustatud kuhu siis lõpuks maabume. Plaan sai ikka paika ja hommikul asusime teele. Kedagi püügikohas ees ei olnud ja saime probleemideta püügiga pihta hakata. Suhteliselt püügi alguses käis mul juba esimene paksukene kaldal ära, kala venitas vaevalt mõõdu välja aga oli jäme nagu massiivse tammepuust laua jalg, vabastasin kala. Samast august tuli ka järgmine kala otsa, kuid olin viske teinud üle puu rondi, mis vees oli ja kahjuks kala võttis üsna noti lähedalt, nöör takerdus kuivanud kasetohu ääre taha ja selle ajaga, kui oma lühikeste jalgadega lähemale jõudsin joosta, siis oli ainus, mis nägin, üksildane lant kasetohu küljes.
Natukene aega oli vaikne, märkasin väga potentsiaalset kala kohta. Astusin vees sammu kõrvale ja ütlesin veel endamisi "NO NII", vise maandus meetrikese enda soovist lähtuvalt meetrikene valesse kohta, kuid see augus olevat kala ei seganud. Toimus korralik rabamine ja väikene maadlus, sain kala kenasti kätte. Jälle päris paksukene ja hea toitumise juures kala.
Samal ajal kui kalaga kaldale läksin tegi sõber samasse auku paar viset ja korralik kala käis lanti toksamas, kahjuks tegi ta seda ainult ühe korra.
Pärast mõningast vaikust nägin peale sõbra viset korralikku mulksatust ja ritv läks kenasti kaardu, kala otsas, kes osutas väga kõva vastupanu, kõigepealt sööstis ta rontide vahelt, mille alt ta välja kargas meie poolele, kalamees, ritv ja kala olid kõik ühel pool oksarisu, kuid tamiil oli ümber selle eesoleva risu, mina siis olin metsamees, kes risu hunniku otsas möllas ja tamiili vabastas. Sõber jõudis veel sidurit lahti keerata, et las ta siis läheb, päästsin tamiili lahti ja kui ritv jälle üles tõusis siis kala oli endiselt otsas. Vesi oli sogaseks trambitud, kuid see kala ei tahtnud sugugi alla anda, korjates järgneva oksarisu küljest tamiiliga oksasid kaasa, metsamees jälle pikkade sammudega läbi vee hüpates läks päeva päästma. Sain risust lahti, kuid sogases vees ei olnud kala näha ja olin kalale liiga lähedal, tundes toksatust vastu jalga sain aru, et kala ujus mu jalgevahelt läbi, tegin kiirelt paar koolitüdruku laadset keksu hüpet ja sain tamiilist üle. Kala leidis ka järgmise oksarisu mille alla ta puges, kuid õnneks tuli ta sealt alt ise ka välja, lõpuks saime kala ikka kätte. Kala L47 ja loetud grammid alla 1 kg.
Mina olin jäänud vette, sõber liikus kaldal, jõudsime väga ilusa kohani, kus jõe keskel oli sügav kanal. Mina siis tegin esimese viske ja sõber, kellel oli kalda pealt parem vaade jõudis öelda "HOPS" ja 2 sekundit hiljem sain aru, mida see "HOPS" tähendas, kala oli otsas. Kala tegeles küünalde ja sööstudega, mina omaltpoolt rontide ja risu ületamisega, kui jõudsin lähemale siis nägin vaeva, et ta risusse plehku ei paneks, natukene aega hiljem sain jälle kalaga koos veest välja kalda peale soojenema minna sest ilm oli suurepärane, mahasadanud lumi, mis puude küljest päikesepaistel soojenedes tükkidena vette kukkus, mis kõik toimus rahe, tuule ja pilves ilma vahel.
Paar viset samasse auku ja sain sealt veel ühe mõõdu piiril paksukese, mis mind ennast väga üllatas sest olin hetk tagasi sellesama oksarisu peal tatsanud, mille alt ta välja tuli.
Hiljem sain veel ühe mõõdus paksukese, nagu nad kõik seal olid. Jahedus ja nälg hakkasid natukene liiga tegema ja mõtted liikusid sujuvalt tagasijalutamise ja mõne tankla hamburgeri peale, mis sundis ka päevale kriipsu alla tõmbama.
Edu!