Õhtust kõigile!
On rõõmsalt käimas puhkus ja mõtlesin, et pühendan võimalikult palju aega erinevatel jõgedel ringi luusides ja oma esimest mõõdus forelli taga ajades. Mõeldud tehtud, valisin siis lõuna Eestis välja mõned tuttavad ja mõned võõrad jõed ja püük võis alata. Esimene päev 15.07 teisipäev, läksin jõele, esimene vise ja mõõdus haug, L50, kuid see kala ujub rõõmsalt edasi sest eesmärgid olid teised. 30 meetrit edasi ja uus võtt, samuti mõõdus haug kaldal L49 temaki ujub rõõmsalt edasi. Edasi sujus püük väga rahulikult, nägin palju väikest kala, forelli kui ahvenat, kuid suurem kala oli justkui kadunud ja jõgi oli ka vilets, äärmiselt kitsas ja viskekohti väga vähe.
Järgmisel päeval 16.07 olin avastamas jälle uut jõge, mida olin talvel piilumas käinud, kuid siis oli see veel jääs. Alustasin püügiga ja jõgi tundus igati sümpaatne, risu, kus kala võib peidus olla oli piisavalt ja püüda oli mõnus, kahjuks sai kaasa vale ritv, plaan oli kaldalt püüda pika ridvaga aga mingi hetk pugesin ikka vette oma ilusate vanakooli dresside ja nike tossudega, sest kahlad olid just katki läinud ja pole olnud mahti parandada, aga vees 2.40 ridvaga oli üsna ebameeldiv aga andsin endast parima. Mingi hetk väga lühikese viskega kala otsas, sain siis ta kaldale, L30+ kuid mitte mõõdus ja vabastasin kala. Püüdsin tunde edasi jõgi läks üha ilusamaks ja ilusamaks, kuid kui kell oli juba 23.30 ja ühtegi võttu enam ei olnud kõiksugu erinevate lantide peale siis pakkisin asjad kokku ja läksin minema mõttega, et teen paar päeva pausi jõgedel sumpamisest. Järgmine päev ehk siis täna 17.07 kell 16.00 alustasin liikumist sama jõe n.ö teise otsa. Alustasin püügiga, jõgi tundus ääretult ilus.
olin orienteeruvalt 100 meetrit püüdnud kui tundsin, et kõhus kuidagi imelik tunne, jah.... see polnud ärevus vaid midagi muud, viskasin kiirelt ridva maha, koti seljast ja lippasin jõest natukene eemale silmates, kus on suurimate lehtedega taimed, sest teadsin, et kotis mul midagi ei ole, kui need püksid maha vajusid siis plahvatusega lendas vedel, värskelt pressitud pasteedi sarnane ekskrement vastu tihedalt võsastunud hoolega voolitud maapinda sellise matsuga, et nii mõnigi metsloom ärkas kindlasti üles ja pages teadmata suunas ning mõni forellgi kindlasti oma peidupaigast suvalises suunas minema pages. Ei lasknud oma püüki häirida ja jätkasin, kui umbes 100m hiljem kordus juba läbi elatu.... :woohoo:
Peale teist korda mõtlesin, et kui tuleb ka kolmas siis lippan kiirelt autosse, mis polnud üldse kaugel ja kihutan koju, et seda kõike inimlikumalt läbi elada ja panna internetti kuulutus ülihea pasteedipressi müügiks, samas käis ka selline mõte peast läbi, et kuidas ma õhtul foorumisse kirjutan, et kala saamise tuhin oli nii suur, et sittusin või püksid täis. Vapralt kott selga, ritv kätte ja jätkasin. Kodus olin välja valinud mõned landid, mida kindlasti kasutan, oligi landivahetuse aeg. Otsa läks 21th pontoon crackjack must voobler. Mõtlesin, et teen ka proovi viske, et uus lant otsas ja vaatan kuidas on erinevus lennukauguse suhtes, olin selle lõigu jaoks uskumatuna kõlaval vabal alal, kus polnud imekombel ronte ja mahalangenud puid, viskasin siis ja nägin, et heinte vahelt miski piilus mu lanti, kerisin edasi ja nii juhtus korduvalt, lõpuks lant oli minust umbes 4-5 meetrit ja nägin, et kala ujub sellele järele, peatasin hetkeks kerimise sest muidu lant oleks mulle liiga lähedale jõudnud ja kala oleks mind kindlasti näinud, sama hetk kui lant seisma jäi rabas seda ka kala, koheselt algas meeletu sõid, kala proovis üles voolu, alla voolu, võitlesin vapralt ja proovisin kainet mõistust säilitada, korraga mõistsin, et sidur tema jaoks liiga lahti sest ta oli ennast juba heintesse sisse ukerdanud, keerasin sidurit rohkem kinni ja aitasin natukene kaasa, et kala sealt välja saada. Paaril korral kui kala liikumissuunda muutis ujus ta minust väga lähedalt mööda, vaatsin, kindel mõõdu kala ja kindlasti ka suure varuga, sees mõnus ärevus ja värin nagu poisslapsel, kes saab esimese jalgratta. Lõpuks kala väsis ja sain talle käe külge panna, kui kala käes, hoidsin teda kindlalt ja liikusin kaldale, kus hakkas klassikaline komissariaat, kaalumine, mõõtmine jne. Kala siis L49 ja 1340g.
Ühtlasi siis esimene mõõdus kala ja ka korralik rekord ette, mida taga ajada. Püüan teist hooaega ja seni on saatnud mind täpselt sellised L30 +/- kalad. Jätkasin püüdmist ja suhteliselt lühikese aja jooksul käis otsas veel kaks mõõdu kala, kes mõlemad iseseisvalt pääsesid. Hiljem avastasin, et kõik voobleri konksud vaatasin erinevatesse suundadesse nagu eriti lohakate naisterahvaste jalad, äärmine hooletus. Nägin küünalt, mis sama kõrge kui mina ise põlvini vees seistes, samuti mitmeid mõõdus kalu põgenemas ja hästi palju väiksemat kala. Kõike seda alates jõe äärde sõitmise algusest 16.00 kuni kojujõudmiseni 20.00 ja seda kõike gps´i järgi 900-1000 meetrisel lõigul.
