Õpetused ja artiklid
Pühapäev, 18 september 2011 11:47
Sügisene haugipüük
Vee jahenedes hakkab haug valmistuma pikaks talveks. Sellisel ajal võib ta toituda päev läbi. Tippneeluaeg algab veetemperatuuri langemisel 10-12 kraadini, kui aga vesi jaheneb 6 kraadini või alla selle, siis siirduvad kalad kaldaäärsetelt ja taimestikuga kaetud aladelt sügavamatesse veekogu osadesse. Siinkohal pole haugki erandiks, ka tema hakkab otsima toitu veekogu sügavamates kohtades. Niimoodi koguneb veekogu põhja sügavatesse aukudesse hulgaliselt hauge,…
Loetud 20398 korda
Esmaspäev, 05 september 2011 15:05
Eesti vete kalade maailmarekordid
Suurimad kalad ja rekordid on pidevalt kalameeste meeli ärevil hoidnud. Võtame seekord vaatluse alla meie vete kalade maailmarekordid ja proovime enamuse neist siin ära tuua. Iga liigi puhul on ära toodud rekordkalade andmed ja vanim kala, mis kätte saadud. Silmailu peaks pakkuma foto, millel poseeritakse suurima fotole jäädvustatud isendiga. Ahven Suurim fotole jäädvustatud ahven. Kaal 3,75 kg ja pikkus 58…
Loetud 23051 korda
Neljapäev, 25 august 2011 19:49
Lähem tutvus hõbekogrega
Mitmed uuringud näitavad, et meie toidulaual on vähe kohalikke kalu. Olukorda saab ka ise parandada lihtsamalt püütavate kalade, näiteks hõbekokrede õngitsemisega. Kala nimigi näitab, et tal peab olema mingi seos hõbedase tooniga ja just selline on eeskätt tema külgede soomusrüü. Hõbekoger on segatoiduline lepiskala, tema menüüs on olulisel kohal nii loomse kui ka taimse päritoluga toit. Seda saab arvestada ka…
Loetud 4057 korda
Neljapäev, 18 august 2011 16:44
PVC ja kummipaatide hooldus
Kuna meie kalameeste hulgas on palju täispuhutavate paatide omanikke, olgu ära toodud mõned õpetussõnad nende hoolduse ja remondi kohta, et paat võimalikult kaua tervena püsiks. Ennetav hooldus Ära lohista paati mööda maad. Abrasioon on kummipaadi üks suuremaid vaenlasi ja võid selle tagajärjel põhja ära kriimustada või vastu teravaid kive katki teha. Samuti peab olema ettevaatlik, kui seod tuulisema ilmaga paadi…
Loetud 5419 korda
Neljapäev, 21 juuli 2011 15:56
Värvitoonid vee all
Ilmselt on enamus meist proovinud vaadata läbi värviliste klaasidega päikeseprillide ja avastanud, kuidas need muudavad meid ümbritsevaid värve. Pannes ette näiteks kollased prilliklaasid, filtreerivad klaasid valguse ja kõik muutub heledaks ka siis, kui õues on juba pimedavõitu või on taevas pilvine. Nii nagu filtreerivad prilliklaasid valgust inimese jaoks, on vesi samasuguseks filtriks kaladele. Mida sügavam on vesi või mida kaugemal…
Loetud 6100 korda
Teisipäev, 19 juuli 2011 12:23
Tenkara
Tenkara on Eesti kalamehele üks üsna kauge ja võõras kalapüügimeetod. Tenkara on pärit Jaapanist ja see meenutab esmapilgul lendõngega püüki. Tegelikult ongi mõlemad püügiviisid väga sarnased, kuid Tenkara puhul puudub varustusest rull ja püügivahenditeks on vaid ritv, liin ja putukas. Tenkara on mõeldud peamiselt väikestes jõgedes forellipüügiks ning selle eeliseks on lihtsus, täpsus ja mugavus. Mugavus just selle tõttu, et…
Loetud 3637 korda
Reede, 08 juuli 2011 12:14
Eesti tähtsamad püügikalad (III osa)
Lõhe Lõhe on röövkala, kes võib kasvada kuni 1,5 m pikkuseks ja kuni 35 kg raskuseks. Kehakujult on lõhe piklik, külgedelt lamendunud ja sabauime lähedal on tal kõikidele lõhelistele omane rasvauim. Lõhe elutseb meres ja koeb oktoobris-novembris puhtaveeliste kärestikuliste jõgede madalates lõikudes, kus põhi on käetud kruusa või jämeda liivaga. Maimud kooruvad alles kevadel ja jäävad jõkke 1—3 aastaks, seejärel…
Loetud 12059 korda
Neljapäev, 02 juuni 2011 09:57
Suurte haugide püügist (II osa)
Artikli teises osas räägib Soome haviäss Rami Eloranta lähemalt oma püügivarustusest. Landid Lantide puhul on mul aastatega välja kujunenud väga selge eelistus - 99% ajast kasutan jerke. Ülejäänud aeg kulub kummiluttide, voblerite ja lendõngega loobitavate putukate jaoks. Trollingul kasutan endiselt peamiselt voblereid, kuid mingil määral ka jerke ja elussööta. Vähemalt kümnekiloseid hauge olen saanud 18 erineva landimudeliga. Ülivõimas liider on…
Loetud 13076 korda
Laupäev, 07 mai 2011 23:01
Suurte haugide püügist (I osa)
Kümnekilone haug on paljude kalastajate unistus, mis paljudele vaid unistuseks jääbki. Soome haugiguru Rami Eloranta paljastab selles artiklisarjas mõningaid tõdesid, mille abil võivad teisedki oma unistuse täide viia ja seda isegi rohkem kui üks kord elus. Kümne aasta jooksul on ta saanud üle viikümne enam kui 10 kg kaaluva havipuraka. Minu kalamehekarjäär algas väikese poisina tundide viisi õngitsedes. Kirg ja…
Loetud 13384 korda
Reede, 06 mai 2011 11:50
Eesti tähtsamad püügikalad (II osa)
Karpkala Karpkalu on Eestimaal mitut sorti, kuid nad on kõik ühesuguse eluviisiga. Tavalise suurte soomustega karbi kõrval esineb harvade metalliläikeliste soomustega peegelkarp ja peaaegu soomusteta nahkkarp. Suu juures on karbil neli poiset. Seljauim on pikk ja teravate kiirtega, selg mustjasroheline, küljed kollakaspruunid, kõht valkjas. Peegelkarbil asetsevad küljejoone piirkonnas ebakorrapäraselt eriti suured pronksikarva soomused. Karp kasvab väga jõudsalt, kaalub nelja-aastaselt kuni…
Loetud 9861 korda
Kolmapäev, 20 aprill 2011 11:58
Eesti tähtsamad püügikalad (I osa)
Alljärgnevalt kirjeldatakse lühidalt neid kalu, kes elavad Eesti veekogudes ja kalameeste meeli ärevil hoiavad. Juttu on ka peamistest püügiviisidest, söötadest ja kulinaarsetest meetoditest. Ahven Ahven on pea juurest järsult tõusva küüruga, kahe seljauimega, rohekaskollaste külgedega, tumedate põiktriipudega, selja poole läheb värvus üle mustjasroheliseks, kõhuuimed ja sabauim on punakad - seega on ahven välimuse ja värvirikkuse poolest üks meie vete omapärasemaid…
Loetud 11108 korda
Pühapäev, 20 märts 2011 14:28
Kalade järeltöötlus ehk kuidas kalanoos säilitadada
Et püütud kalasaak hästi säiliks ning maitseks, tulevad kalamehele kasuks ka teadmised kalade järeltöötlusest. Selles artikklis on juttu kalade lühiajalisest säilitamisest, soolamisest, kuivatamisest, suitsutamisest ja külmutamisest. Kalade lühiajaline säilitamine Kalu saab lühikest aega säilitada külmkapis või puhtas jahedas ruumis. Külmkapis ei tohi samal ajal olla tugeva lõhnaga juustu ega muid piimatooteid. Kala ei tohiks hoida ka nende toiduainete lähedal, mida…
Loetud 24513 korda
Reede, 18 märts 2011 20:54
Kalade puhastamine ja fileerimine
Peale edukat kalalkäiku puutub pea iga kalamees kokku kalade töötlemisega. Töötlemine võib hõlmata terve rea erinevaid toiminguid, näiteks puhastamine, fileerimine, säilitamine jne. Käesolev artikkel proovib jagada õpetussõnu, kuidas kalade puhastamine ja fileerimine edukalt läbi viia. Abiks on ka videomaterjal. Kalade esmane töötlemine ja puhastamine Enne surmamist tuleb kala tuimestada. Seda võib teha lüües kala otsmikule noaseljaga või püügil kaasasoleva vahendiga,…
Loetud 33154 korda
