Jõekas, merikas, lõhe, vikker - punased luubi all.

Mulle meenub, et oma suurima, 65cm ja 2,86 kohapealt teadlased ütlesid, et soomuste keskmine osa kulunud, vana kala, päris täpselt ei oska vanust öelda (pakuti 5-6.a.) ja lisati, et jõeforell väga ühtlase kasvuga.
Meenub veel üks 2,3ne, mille kohta öeldi, et 1-2a on ilmselt 300gr aastas visanud ja järgmised 3a siis proportsioonis ülejäänud (600gr siis aastas?) Ma väga paljusid üle kaheseid ei olegi lasknud uurida, aga need mõned, mida lasknud, kõigil 4-6.a pakutud vanuseks. Veel meenub ühe puhul teadlaste kommentaar, et "täppide värv, arv ja tihendus pakub vaid silmailmu ning erinevates jõgedes võib olla ka jõeforell erakordselt varieeruv). Mul on kuskil pilt kunagisest Põltsamaa jõe forellist, millel mustad tihedad täpid, kala hele hele kollane. Pikk volask nagu merikas.

Nagu näha,siis suuremate forelide kasvu-vanuse suhe on kõik ühte auku.Mingeid fossiile pole siinsetes näidetes olnud.Seega mujal maailma ja ka meil tehtud uuringud on mingil põhjusel teistsugused.Ka Ceemiku pooleteisene ju täpselt samas graafikus.Järgmisel aastal oleks 2olnud.Ilmselt teadlased tatsavadki kudealadel smoltide alal ja peavad nende väikseid massiiibeid kala kogu elu jooksul kestvateks.See on ka veits mõistetav sest raske ju pooleteisest kala püüda,märgistada ja siis uuesti tabada ja veel piisaval arvul,et teadustöös piisav hulk oleks.Seega esimeste eluaastate juurdekasve ei saa laiendada kala kogu elu jooksul toimuvale arvan.

Kahjuks kasvust ei saa rääkida, see on ju mõõtmata jäetud. Seda saaks ka soomustelt tagasivaatavalt üsna täpselt teada. Tavaliselt kasvugraafikut näeb ühtlaselt tõusva sirgena ja kontrollpüükidel kaalutud kaalugraafikud peale kärestikuaastaid järsult tõusva kaarena. Kaalugraafikut soomustelt saab vaid oletada. Kärestikuaastatel suured hüpped kaalus ei tundu usutavad, see peab alles hiljem toimuma ja ehk tõesti siis üle kiloste hüpetega. See siis minu oletus vaid.

Ühe auväärt foorumlasega asja arutades sai otsusele jõutud, et see huvitav jutuajamine väärib eraldi teemat.

Põhjendaks kah natuke.

* arutelu on tulevikus lihtsam üles leida, sest muidu kaob ta jõekateema sisse lihtsalt ära
* kui on huvi juttu jätkata, siis jääb kõik sujuvalt konteksti, muidu tekivad vahepeale landilõksu ja kopraaugu jutud
* mõni tagasihoidlikum kasutaja võib-olla ei söanda tarkade meeste juttu segada, et postitada midagi tänavusest hooajast
* kui kellelgi on tulevikus soov näiteks liikide (või oma saagi) kohta küsida, siis on selleks siin hea võimalus

NB! Üks soovitus vestluses osalenutele või lugejatele - kui soovite uue teema uutest postitustest teavitust ka e-postile, vajutage palun nupule "Jälgi".

Kui keegi pole veel lugenud, siis olgu öeldud, et siinse aruteluga haakub Kalle Krooni raamatu "Jõeforell. Püük ja majandamine" (2016) kaks peatükki:
3.3. Mitu erinevat vormi ühes jões?
3.4. Meriforell, jõeforell või keegi muu?

Lugesin ka seda raamatut suure huviga, kuid häiris vaid teema käsitlemine üksnes järvakesksena. Eestis loetletakse üle saja jõe, kus teatakse forelli olevat, neist ehk paarkümmend ülipopulaarsed kalastajate hulgas, kuid arvestades ka ülejäänud 80% jõgedega, tuleks ju hinnang veelgi nukram.