Alates 01.05.2022 on foorum vaid lugemiseks. Selleks on peamiselt kaks põhjust: portaal "kolis ümber" platvormi viimasele versioonile, kuid kahjuks pole veel välja lastud foorumi komponendi töövalmis versiooni ning eesti keelset tõlget. Samuti on viimastel aastatel olnud probleemid spämmijatega, kes murravad läbi ka spämmikaitsest.

  • Aitäh 11000 foorumipostituse eest ning loodetavasti kohtume uuesti tulevikus!

Jõekas, merikas, lõhe, vikker - punased luubi all.

More
7 years 7 months ago #9055 by Jeekim
Kas alammõõdu tõstmise soovitajatel on lõpuni teada kõik selle mõjud? Kahtlemata saaks olema heas elujõus kalu rohkem, kuid samas konkurents elupaikade, koelmute ja toiudulaua pärast oleks ka suurem. Veekogus tekiks uus looduslik tasakaal. Kuid milline? Kuidas see mõjuks näiteks eelpool mainitud väga kõrgele kalade kasvukiirusele? Kas on soovitajatel valmis vastuseid?
More
7 years 7 months ago #9056 by Vertu
Mina ei soovi jõeforelli alamõõtu tõsta vaid olen vastu meriforelli alamõõdu alandamisele. Nagu Hein soovitas et jões üks alamõõt forellile, 40cmi.

More
7 years 7 months ago - 7 years 7 months ago #9060 by Svennu
Selge see, et misiganes kalaliigi alammõõdu tõstmiseks või langetamiseks on vaja läbi viia põhjalikud uuringud, mida ei saa teha vaid ühe aasta lõikes. Ja kohe kindlasti ei tohiks alammõõtu liigutada lihtsalt seepärast, et keegi niimoodi arvab või tahab! Ka aastad on väga erinevad ja avaldavad kalade kasvule kindlasti ka erinevalt mõju. Inimene maksab ebasoodsal ajal mõne kauba või teenuse eest lihtsalt rohkem ja saab oma vajaliku träni ikka kätte aga kalal ei ole võimalik väga külmal talvel kuskilt lisatoitu ostmas käia või liiga soojal suvel jões jahutuse sisse lülitada. Kõik see aga mõjutab kalade kasvukiirust ja üleüldist tervist.

Jõest 40cm merika äravõtmise lubamine tundub väga jabur ettepanek, sest misiganes liigi üheks säilimise aluspostiks on siiski see, et antud isend jõuaks vähemalt korra kudeda. 40cm merikas seda ilmselt veel ei ole jõudnud. Ja küll neid kiibitseijaid jões käib, kevadel ka hõbedased ju jõkke tulevad ja osad neist selgelt alakad ning ilmselt kudemata.
Last edit: 7 years 7 months ago by Svennu.
More
7 years 7 months ago #9070 by Hein
40 cm ühtse forelli mõõdu mõttega mängisin, tõepoolest, ainult inimese mugavuse seisukohast, mitte kalade - see väldiks kukla kratsimist, et kas merikas või jõekas, jääks vaid L40, forell ja kogu lugu. Enamik merest tagasi tulevaid kalu on siiski kudemise mõttega ja kindlasti üle 40 cm pikad.
Nii et jah, lähtusin vaid lihtsusest. Võimalikult õiglast reeglit taga ajades peaks olema ju (jõekal) kindlasti mitu mõõtu - kiire kasvuga jõgedes suurem, ja nii allapoole kuni forelli jaoks ebasobivamate niredeni välja, kus L40 oleks juba tõeline koljat ja võrduks "kollijõgede" L55 ja rohkemaga.
More
7 years 2 months ago #9431 by nipi
Tere

juhuslikult sattusin kollama sellel lehel ja leidsin arutelu alammõõdu jms asjus, mida küll enam ei leia aga see selleks.

Jah, raamatus kirjeldatud alammõõt 30 cm oli Eesti vabariigi ajal ja on mujal maailmas jõeforelli alammõõt. Tänases Eestis rakendatakse alammõõtu, mis on laenatud teiste riikide järveforelli mõõdust, kuivõrd sageli ei tehta ingliskeelses kirjasõnas morfade vahet - kõik üks pruun forell (brown trout) ehk siis forelli vorm, mis merre ei rända.
Kuid mis kasu on alammõõduga mängimisest, kui jõgesid kraavitatakse ja mudastatakse, nende veekvaliteet on langenud? Tegin sel sügisel kesk. inspektor Krista Rüütiga käigu Esna, Vodja ja Pärnu jõgedel Paide ümbruses ja võtsime veeproovid. Ja mis selgus? Vee kvaliteedi üks põhinäitajaid on happe ja aluse vaheline suhe. Ideaalselt puhas vesi on 7. Kui tulemus on väiksem, on vesi happelisem, kui tulemus suurem, on aluselisem ehk leeliselisem. On teada, et forell on järsult vähenenud Esna jões eeskätt keskjooksul, ja Pärnu jões forellilõigus Vodja suue- Reopalu suue peaaegu täiesti kadunud. Ja proovidest ilmnes, et kui 1990-te keskpaiku oli Esna jões Põhjaka silla juures vesi 7,2-7,4, siis praegu on vesi seal 8,1, ja kui Pärnu jões Mündi silla juures oli vesi 1990-te keskpaiku 7,4, siis praegu samuti 8,1. Seega on vesi muutunud leeliselisemaks. Kuid mida leeliselisem vesi, seda vähem on vees hapnikku, seda halvem on hapnikunõudlikel liikidel ja seda jõeforell ka on. Võib muidugi polemiseerida, et kui Pirita jõe alamjooksul on vesi samuti 8, ja niisamuti ka Selja jõe suudmealal,kas siis on probleemi. Ent kui head need jõelõigud lõheliste jõelõikudena on? Tõusvat lõhet olla tänu asustusele Piritas jälle olemas, ent kas on ka järelkasvu? Kui jätkusuutlik sellises olukorras on asustamine? Väidetavalt olla vee leeliselisuse tõus inimtegevuse tulemus. Olevat otsitud looduslikku veekogu, inimmõjudeta, kus vesi oleks 8, ja pika otsimise peale üks rabaveekogu olevat leitud. Samas võib vee leeliselisus olla tõusnud ka näiteks vooluvee hulga vähenemisest, kuid seegi on tänapäeval suures osas ka inimmõju tulemus ja selleks on just süvendamised ja kraavitamised, mida ohtralt läbi viiakse. Usun, et sel teemal on vaja läbi viia mingil kujul suurem konverents.
The following user(s) said Thank You: ceemic, Rainer, Svennu, Getto
More
7 years 2 months ago - 7 years 2 months ago #9432 by ceemic
Huvitavad faktid. Kas lahustunud hapnikku ka kõrvale mõõdeti, või ainult pH-d? Samuti mängib hapniku lahustumisel väga suurt rolli temperatuur ning vee voolu turbulentsus. Puusalt pakuks, et ka mineraalide sisaldus. Kas keskmisi temperatuure on võrreldud selles ajavahemikus?
Üsna kindel on see, et kanaliseeritud lõikudes on rohkem laminaarsem vool ja sellega ka kehvem hapniku lahustuvus...
Last edit: 7 years 2 months ago by ceemic.
Time to create page: 0.106 seconds
Powered by Kunena Forum