Tere
juhuslikult sattusin kollama sellel lehel ja leidsin arutelu alammõõdu jms asjus, mida küll enam ei leia aga see selleks.
Jah, raamatus kirjeldatud alammõõt 30 cm oli Eesti vabariigi ajal ja on mujal maailmas jõeforelli alammõõt. Tänases Eestis rakendatakse alammõõtu, mis on laenatud teiste riikide järveforelli mõõdust, kuivõrd sageli ei tehta ingliskeelses kirjasõnas morfade vahet - kõik üks pruun forell (brown trout) ehk siis forelli vorm, mis merre ei rända.
Kuid mis kasu on alammõõduga mängimisest, kui jõgesid kraavitatakse ja mudastatakse, nende veekvaliteet on langenud? Tegin sel sügisel kesk. inspektor Krista Rüütiga käigu Esna, Vodja ja Pärnu jõgedel Paide ümbruses ja võtsime veeproovid. Ja mis selgus? Vee kvaliteedi üks põhinäitajaid on happe ja aluse vaheline suhe. Ideaalselt puhas vesi on 7. Kui tulemus on väiksem, on vesi happelisem, kui tulemus suurem, on aluselisem ehk leeliselisem. On teada, et forell on järsult vähenenud Esna jões eeskätt keskjooksul, ja Pärnu jões forellilõigus Vodja suue- Reopalu suue peaaegu täiesti kadunud. Ja proovidest ilmnes, et kui 1990-te keskpaiku oli Esna jões Põhjaka silla juures vesi 7,2-7,4, siis praegu on vesi seal 8,1, ja kui Pärnu jões Mündi silla juures oli vesi 1990-te keskpaiku 7,4, siis praegu samuti 8,1. Seega on vesi muutunud leeliselisemaks. Kuid mida leeliselisem vesi, seda vähem on vees hapnikku, seda halvem on hapnikunõudlikel liikidel ja seda jõeforell ka on. Võib muidugi polemiseerida, et kui Pirita jõe alamjooksul on vesi samuti 8, ja niisamuti ka Selja jõe suudmealal,kas siis on probleemi. Ent kui head need jõelõigud lõheliste jõelõikudena on? Tõusvat lõhet olla tänu asustusele Piritas jälle olemas, ent kas on ka järelkasvu? Kui jätkusuutlik sellises olukorras on asustamine? Väidetavalt olla vee leeliselisuse tõus inimtegevuse tulemus. Olevat otsitud looduslikku veekogu, inimmõjudeta, kus vesi oleks 8, ja pika otsimise peale üks rabaveekogu olevat leitud. Samas võib vee leeliselisus olla tõusnud ka näiteks vooluvee hulga vähenemisest, kuid seegi on tänapäeval suures osas ka inimmõju tulemus ja selleks on just süvendamised ja kraavitamised, mida ohtralt läbi viiakse. Usun, et sel teemal on vaja läbi viia mingil kujul suurem konverents.