Jõeforelli hooaeg 2016

Minu seadusest arusaamine on pehmeltöeldes nõrk, seega tekib küsimus, kuidas Looduskaitseseaduse § 37 on seotud harrastuskalapüügi ning püügiriistadega ja nende kasutamisega sealses piiranguvööndis.

Ma arvan, et kohtus oleks see iga vähekenegi advokaadile Easy Win, kui kontrollid sinult 100m jõest eemal auto juures kontrollides midagi keelatut leiavad. Liiga palju on lihtsalt väljundeid sellest olukorrast. Eriti veel see püügivahendi teema - ekstra jabur.

Sama keiss on ka Pärnu lahelt tulijatega - kontrollivad kaldale jõudjaid autode juures. See pole ju kaugeltki teolt tabamine - samahästi võisin ma mahatulles leida kellegi kalakoti ja selle kaasa haarata, et mitte merele vedelema jätta. Kusjuures kuuldavasti osad püüavadki kahte kotti, ühte lähevad mõõdukalad, teise alakad ja siis saadetakse n.ö aus poiss kaldale essana ja kui kontrolle pole ees, siis tullakse maha ja kui kontrollid ees, siis jäetaksegi alakatega kott merele vedelema.
Need seadusaed on tehtud ainult selle pärast et kontrollidel pole mahti/võimalust/vahendeid kedagi otse teolt tabada. Kui nüüd see 100m piirang ka ei tööta, siis laiendavad selle 500km peale ja saavad iga kodaniku kodu-ukse ees kontrollida, et ega alamõõdulist või keelatud liiki kala juhuslikult kellegi kotis pole.
SIC!

ceemic, ega Looduskaitseseadus piiranguvööndit kalastamisega otseselt seogi vaid Kalapüügiseadus (ja muud alamaktid) reguleerivad kalapüügiga seonduvat. Mina isiklikult küll ei tunne end sellest represseerituna.

See ei puutu üldse asjasse kas sina või keegi teine end represseerituna tunnevad või mitte.
Seadused võiks olla siiski natukenegi sellised, et lihtsa talupojamõistusega kõik vajalikust osast aru saaks.
Veidi ülepingutatult, siis praegu peab mitmest eri kohast sorima ja otsima, et jumala eest kuskil metsas ridvaga jalutades pätt ja kaabakas poleks.
Seda Avijõe inspektorite 100m juttu tahaks ikkagi täpsemalt teada.

Kehtivast kalapüügiseadusest copy : § 3. Mõisted
(1) Kalapüük on tegevus, mille eesmärk on kala, jõesilmu ja teiste sõõrsuude, jõevähi, krevetiliste ning teiste kümnejalaliste, kalmaari ja teiste peajalgsete (edaspidi kõik koos kala) hõivamine nende kinnipüüdmise või surmamise teel ning veetaime kogumine.
(2) Veekogul või selle ranna või kalda piiranguvööndis püügivahendiga viibimine, välja arvatud püügivahendite hoidmiseks mõeldud ehitises või vahetult selle läheduses ja veekogul käesoleva seaduse alusel kehtestatud keeluala läbimine püügikohta jõudmiseks, võrdsustatakse kalapüügiga.
(3) Kaaspüük on püüda lubatud kalaliigi kõrval teise kalaliigi isendi või sellel ajal, kohas või püünisega püüda keelatud kalaliigi isendi või alamõõdulise kala püünisesse sattumine ja väljapüük.
(4) Veetaime kogumine on agariku (Furcellaria lumbricalis) püük merest.
(5) Kalur on füüsiline isik, kes vahetult püüab kala või kogub veetaimi kutselise kalapüügi vahendiga.
(6) Käitlemine käesoleva seaduse tähenduses on tegevus, mis on seotud kala tootmise, töötlemise, üleandmise, vastuvõtmise, hoidmise ning transpordiga.

Punkt 2 siis kirjas. Aga nüüd peab leidma, kas ja kui erinevad on kaldapiiranguvööndid..

Veekogu piiranguvööndi määrataksegi seadusega ära siis Jüri lingitud looduskaitseseadus. Seega Avi valgalast lähtuvalt peaks nagu 100m õige olema. Kalapüügiseaduses piiranguvööndit eraldi lahti ei mõtestata. Kurat, aga et kõike seda leida peab 10 kohast otsima. Minu elus ei muuda see ka midagi, aga lihtsalt teiste seaduste puhul, on samas oht teadmatusest eksida ja nii iga päev ja erinevates olukordades.