Jõeforelli hooaeg 2016

Karelu: Üldiselt päeviku ajal nad väga ei taha lante võtta. Eriti siis kui on päevikute laskumine, ehk kui nad munele lähevad veepeale. Siis keskenduvad forellid enemasti nende söömisele ja muu ei huvita.
Tere112: Ridva otsa hoidmine ei mängi nii suurt rolli. Suuremad kalad lähevadki tihtipeale otsast ära. Risust tuleks võimalusel alati kala eemale juhtida, sest kui nad ümber risu end mässivad siis enamasti lähevad nad ka otsast ära.

Tegin eile õhtul üle pika aja väikse jalutuskäigu. Forellid rabasid väikseid vooblereid isuga (tumeroheline Salmo Teno, vikerforelli värvides pisike paks Rapala, karmiinpunane Nils Master). Tõsi, pinnas käisid sel lõigul toitumas vaid üksikud kalad. Ja muidugi läks see ainus suurem kala minema. Proovisin veel ka ühe väga sõidetava silla alt. Lant lendas veidi ebaõnnestunud viskest laksuga vastu silla betoonseina ja sealt vette. Enne kui kerimagi jõudsin hakata, kostis silla alt juba hirmsat pladinat, kala oli otsas. Ja mitte väike. Aga korraks vaid.

Eks neid pisilaste mulistamisi võib ju olla,aga kus on nende vanaisad ja vanademad.?Ja jõgedes kus ühepäevikut pole ei kinnita kalarohkust või vähemalt viimase viimase aasta seisundi säilimist miski.

Tere mehed.
Kui mõni arvab, et olen püssi nurka visanud, siis unistage edasi. Putuka aeg ja valged ööd on ikka vinge aeg. Sai ekstra selleks nädalane puhkus isegi võetud. Siin üks väike pesal peesitav 51-ne. See nüüd küll hommikune poole kuuene issi, aga öösel ka ei jää elu seisma. Scuba - see annab küll vanaisa mõõdu juba välja Sai siin üks öö ka linaski rallit tehtud, kuigi putukas on õhus, aga ei kahetse. Kala tuli ja kaif oli äge. Sama vinge on käsikaga linaskit väsitada, kui aeglase lendõngeridvaga forelli. Siin keegi küsis landitamise kohta putuka väljalennu ajal, siis endalgi kogemus olemas. Mina olin lennukaga ja sõber spinnaga - mul oli tegevust sitaks, aga sõber lõpuks loobus sipnnaga tühja vehkimast ja jalutas nii sama minuga kaasa. Aga tagasi tänasesse, siis üks 48-ne tuli veel minuga koju kaasa, ning oli ka teisi kuntsputuka himustajaid. Oli tore varahommik. Paar ööd tagasi ühel teisel jõel nii tore ei olnud. Kahtlustan seal liiga kõrget veetemperatuuri. Kala võis vabalt üles kolinud olla.

Reedel oli pärast tööd kohe plaanis jõele liikuda, kuidagi ei märkanudki, et tööpäev läbi ja järsku avastasin, et plaani pole veel paika seatud. Sai otsustatud Tallinnast ida poole sõita, kus varem ka mõned korrad käidud. Lootusi seoses putuka hooajaga kõrgeks ei seadnud. Nii ka oli, kala oli üpris ükskõikne landi suhtes. Sellegipoolest mõned alamõõdulised käisid otsas ja isegi üks selline 40+ tegelane maitses plekki, kuid ei õnnestunud ära haakida. Lõpuks hakkas juba hämarduma, kell oli miskit 11 läbi ja kandsin pleki maha ning otsustasin ehk leech on viimne pääsetee. Olin saanud mõned käänakud sellega loopida ja näinud nii mõnelegi kalale pakkuski leech huvi, jätkasin püüki kuni jõudsin ühele jõeharule, kus keegi käis pinnas. Esialgu tundus, et väike kala. Hetisin leechi ca 5 meetrit pinnas käimise kohast ettepoole ja koheselt oli haakimine. Kuna möll teises otsas oli tugev ja pessimism õhtuga kasvanud suureks siis olin esmalt kindel, et mõni ca kilone haug otsas. Siiski kalale lähemale jõudes avastasin enda üllatuseks, et forell. Nii õnnestuski tänavuse hooaja "tippmark" ära taltsutada, 44cm 965g - ümmarguselt kilo .
Kokkuvõttes suutsin siis endale "tõestada", et vaatamata ühepäevaku ajale on siiski midagi ka spinninguga jõe ääres teha .

Mõned pildid kenast "loomast".

Mehed, mis te siin jaurate nende kuni kilo jõekatega. Minul õnnestus Rando landiga koprale tagumikku kinni visata. Vot see loom tegi alles sõitu - tamiili keris siduri sirinal poolilt maha 2x kiiremini, kui seda viske ajal maha kandub. Kui veidi jäi tamiili veel poolile, jäi ta seisma ning järgmisel hetkel oli pinge tagant kadunud ja sain tühja tamiili tagasi kerida. Ilmselt tõi köögist käärid ja lõikas liini läbi
Niiet muret pole vaja tunda, kui jõekad peaksidki kõik otsa saama. Tross vahele ja kopra jahile, sest kopraid on ikka sigapalju siginenud meie niredesse...