Eile siis minu üheksas jõekapüük sellel hooajal. Ütleme nii, et seekord oli teisiti, sest kui tavalsiselt on äratus öösel ja püük algab hommikul varavalges, siis eile alustasin püüki umbes kella nelja ajal pärastlõunal. Päike oli veel kõrgel taevas ja ilm oli minu jaoks kõike muud kui "idekas forelliilm"... :silly:
Aga sellegipoolest, olin seda püüki ja just sellist kellaaega juba tegelikult mitmed päevad ette planeerinud ja kohale sõites lootsin ainult ühte - et kedagi ees ei oleks, sest tegu ju ikkagi puhkepäaevaga ja sellise kellaajaga samuti. Õnneks kohale jõudes oli plats puhas!
Ütleme nii, et väga mõnus oli püüda, sest algul sai täitsa lühikeste varukatega olla (kuniks sääsed sööma hakkasid) ja no on ikka kordades mugavam püüda kui hooaja alguses miinuskraadidega.. :lol:
Okei, nüüd siis püügi juurde.. Ega tegelikult palju sellest rääkida pole, sest päike oli kõrgel taevas ja enamustes kohtades siras otse peale, mis ajas forellid peitu. Kus vähegi varjulisem koht oli, seal näitas ennast kala kas pinnas käimisega või leechi togimisega. Togimisi ja pinnas laine tekkitamisi oli tegelikult mitu ja see hoidis ka adreka korralikult üleval. Kätte õnnestus saada tegelikult ainult 1 kala ning õhtupoole, kui päike oli juba madalamal, siis käis veel 2 mõõdukat otsas, kes mõlemad tegid üsnagi korralikku tantsu, aga läksid siis omateed. Päris ägedad on need võtud, kus kala tuleb pinda ja sõna otseses mõttes on vee peal rohkem kui vee all, aga ka otsast minemise võimalus on siis minu meelest suurem. Vähemalt nii on näidanud praktika. Tegelikult ma oleks need 2 kala nagunii tagasi lasknud, sest kala oli juba kotis, aga no käest läbi oleks võinud ju ikka käia. :silly: Õhtupoole kui päike oli madalamal, oli kohe kenasti näha kuidas kala aktiviseerus ja seda just pinnas käimise osas.
Aga see üks kala, kes kätte saada õnnestus oli endalegi üllatuseks päris kobe ja ühtlasi ka minu isiklik jõeforelli rekord. Tuli küllaltki sügavast kohast ja päris jõulised sööstud tegi, üritas ka kalda alla pugeda, aga seda õnnestus vältida ja tegelikult üsna ruttu saingi näpud lõpuste taha. Kala paistis veest isegi suurem ja peas spekuleerisin igasuguste kaalunumbritega (no mis sa teed kui neid suuri nii harva tuleb ja pole harjunud nendega) :lol:
Igatahes mõõtmine ja kaalumine tehtud, palusin looduse käest vabandust ja võtsin kala kotti. Kalal oli väga ilus punane liha ning magu oli pungil täis puruvanasid, kohati tundus et isegi kruusa ja muda, aga no kurat teab mis nende puruvanade söömisega sealt kesta seest kaasa tuleb.
Ühe fileepoole soolasin ja hommikul maitses imehästi, teise fileepoole panen õhtul ahju.
L50 1350g
Edu kalavetele!
