Meriforell vol. 3

Eile sai mõned tunnid üsna Tallinna külje all loobitud. Ise ei saanud midagi, aga kõrval võttis üks vene mees 2.2kg forelli välja. Kusjuures püüdis mingi wobblerit meenutava landiga.

Käisin ka eile lühikest aega lääne pool ja seal oli päris palju rahvast.
Endal veel kogemusi vähe, aga tundus natuke liiga vaikne see vesi.
Seni oskan lante hästi kuhugi kaugustesse kinni visata, vahet pole kas aapua või mõni muu käsitöö või poelant, väga hästi jäävad kinni

Täna siis selline kala. Lained peksid päris jõhkralt, eks see kala kuskil väheke sügavamas uurdes kükitas. Hiljem veel kaks äraminekut, need tundusid alakad olevat.

Eile õhtal kala ei näinud, kõik landid loopisin läbi, isegi üks vobler käis vees ära

Minu vastu on vist vetevana eriti lahke, või on tegu puhtalt algajaõnnega
See sügis nüüdseks neli püüki seljataga ning iga kord kala nähtud+otsas tuntud.
Täna tuli teine mõõdukala, millega paranes veidi ka rekord. Lisaks üks pisike tagasi, ning ehmatav võtt otse ninaees - tundus ka pigem alakas.
Töötas jällegi Aapua käsitöö; täna väiksem 17g hõbedane.


l51 L56 1,71kg

Naine ja tütred nõudsid reedel sushit ja soolakala. Mis seal ikka, tuleb ju neid mõista ja püüda aidata! Laupäeva varahommikul hiilisin vaikselt uksest välja ja suundusin Tallinnast läände. Mõte oli, et kui vesi peaks sogane olema või siis nt nulline päev tulema, saaks edasi Perakülla lesta tonkatama sõita. Randa jõudes tundus, et olin esimene ja vaikselt lootsin juba paarinädalatagust üksindust mere ääres... Vesi oli karune, kuid klaar. Soga oli lainemöllus vähe, kaugemal polnud sedagi. Oma tunnike saingi üksi olla, liikusin vaikselt loopides ühe kivikari poole, mis oleks mu päeva sihtmärk olnud. Kari oli juba viskeulatuses, kui teispoolt seda ilmusid paar tüüpi sinna... Veidi aja pärast oli ka teispool mind paar tüüpi... Nii muutus mu soov lestale minna juba üsna tugevaks. Otsustasin, et loobin paar tunnikest ikka enne. Vahetasin landiks roosa-hõbeda team dragon madman'i. See lendab kaugele ja õhukese pleki tõttu saab landi mängu kergesti muuta. Ilus pikk vise kaugele vahutava laine seest napilt paistva kivini. Kerides tundus, et viskasin täpselt kivisse kinni ja pean landist loobuma. Õnneks oli lanti haaranud ikke kala. Tegi ühe väljahüppe ja siis hakkas jõuliselt vedama sügavasse. Mõnus adrekas tuli sisse ja sain seda nautida kaua, kuna kala tuli ju kaugelt. Lõpuks sain ta madalasse liivale vedida ja üle mõõta. L55, ca 2 kg. Kotis õnneks see sügis ruumi jagus ja nii ta sinna rändas... Kevadine sama pikk kala oleks julgelt pool kilo kergem olnud, see oli lahe pätsike.



Auto poole tagasi liikudes nosisin šokolaadi ja mõtlesin, et enne asjade kokkupakkimist teen veel paar heidet. Koht oli selline mõttetu, edasi läks pinnas laugeks ja liivaseks. Kuid kolmanda viskega rabas üks. Lant ilusti suunurgas ja üks konksuharu veel keeles. L40 cm, sai musi ja läks edasi toimetama.