Jõeforell vol. 5

Käisin ka su kodu lähedal Hommkul oli võtt asjalik aga päeva peale jäid kalad täiesti vaikseks. L39 võtsin ära.

Minu meelest suvel ka forkadel karbikesi kõht täis.....mõnel üksikul ainult miskit muud....hiir vms....no eks mingeid satikaid ka,

Tubli video Rainer! Kui sügav see auk on seal videos? Veits raske on mastaapidest aru saada.

Sügavust palju ei ole seal, kivi ümber saab ehk meetri kätte.. Ma selles osas päris pead ei julge anda ka, sest keskendusin rohkem kalade vaatamisele ja sellele, et nemad mind ei näeks.

Videos suuremad isendid kuskil seal 40cm kandis. Huvitav on vaadata, kuidas kalad enda kudeplatsi kaitsevad ja teisi eemale ajavad. Kui inimetel on nii, et pigem 70kg mees ei lähe 130kg kiilakat väga norima, siis väike kala läheb küll suurema kala kudeplatsi torkima. Võib-olla on olukord hoopis vastupidi ja väike kala tahab oma ala tagasi saada... ei tea täpselt.

Lisan lingi ühele meeleolukale videole. Puhas klassika:

Siinses foorumis on olnud päris palju juttu leechidest. Nüüd on võimalik neid ka e-poest soetada.

Leechid on 100% käsitöö ja Eesti jõgedes testitud (juba ka esimesed jõekad välja toonud).
Link: e-pood.kalaportaal.ee/leechid-spinningup...hid-spinningupuugiks
Kaup läheb teele alates 5. märtsist.

E-poodi jõuab lähiajal päris palju uut ja põnevat kraami :fish:

Samuti saab tänasest lugeda ülevaatliku juttu leechiga spinnigupüügist:
Link: www.kalaportaal.ee/opetused-ja-artiklid/...echiga-spinningupuuk

Tänud veelkord spetsialistidele, kelle teadmised artikli loomisel abiks olid: Jeekim, Aapua ja Raikoj.

Viimane aeg oleks sellele peibutisele (leech) eestikeelne nimi panna. Tõlge 'kaan' pole läbi löönud, ehkki "Kalapeedia" seda kasutab ( www.kalapeedia.ee/kaanid.html ). Samas pakutakse vasteks 'liids' või 'leeds'. Soomlased kasutavad juba ammu omasõna liitsi. Eesti omasõna võiks sellest lähtuvalt olla 'liits' (NB! kahe i-ga). Mida arvate?

(Mulle endale meeldib sõna 'tuust', kuna just nimelt saapapaelast tehtud tuustiga olen sel talvel oma esimesed mõõdus forellid püüdnud. Asi hakkab järjest rohkem meeldima, kuna võtud on olnud konkreetsemad kui landiga ja ükski kala pole seni konksu otsast pääsenud. Risusse jm ei jää ühe konksuga tuust nii kergelt kinni kui kolmiku(te)ga landid ja kui kaob, siis ilma landilõksuta, sest viimast pole vaja.)