Kahlata ma nendes jõgedes ei julenud kuna juba kalda ääred olid nii mudased, et sõber pidid mudast välja kiskuma... ise oleks veidi keeruliseks võibolla isegi läinud, ühesõnaga ei hakanud katsetama ja pikalt mässama. Mida kauem mudas kükitad seda keerulisem on välja saada. Kohati oli jõgi liiga sügav kah, põhi kindlasti ka vajuv.
Päike on tõesti üks kindel faktor, millest ma aru sain... ühe korra tegelikult kuskilt kargas isegi enam-vähem suur forell landi liikumist nähes välja, ning siis kohe mind nähas otsa ringi keeras. Kükitas vilus ja kui päikese valguse kätte sai, nägin teda ja tema mind. Eks see adrenaliin möllab ka korralikult kui kala näed ja siis kipun rapsima
tulemus see, et lant puu otsas ja kala ammu kuskil kaugel minu toimetamise peale
Aga ma üldse ei põe, sest kohad on ju tegelikult teada, nüüd edaspidi on niiöelda vormistamise küsimus. Olid ka ajad, kus ei teadnud absoluutselt kust jõest võiks üldse proovida jne. Mu enda koostatud jõgede nimistust on need kolm jõge alles esimesed, mida proovisin, järgmiseks hooajaks avastamist küll ja palju