Mind ei ole suurte kaladega eriti õnnistatud. Haug 2,2 kg, linask 1,8 kg, merikas 2,6 kg, jöekas 1,02 kg. Selles valguses tundub kalajumal ikka ebaõiglane olevat.
Eile tekkis auk peale paari nädalat. Asjad kokku minek. 19.30 jõe ääres. ikka lennukaga kuna ühepäeviku aeg ja lootus sellest oma osa saada. Jõuan jõeni ja näen kohe, et üks toitub, eemal põõsa all ja teine samas minu nina ees. Nägin ära , et mõlead väikesed, kuid huvi pärast, mõtlesin, et proovin kas saan võtma. Panin tasa ridva kokku ja märkasin, et see väike forell hakkas harvemini käima. tegin siis esimese heite ja jõnglane tuli ja võttis kohe ära. Vau esimese heitega kala. No täna tuleb hea õhtupoolik mõtlesin ja asusin teele, suure kala otsingule. Kuid reaalsus oli see, et mõne aja pärast sain ühe veel pisema ja rohkem ma pinnast toitujaid ei märganud ja ei märganudki. Tatsasin aga vapralt edasi ja potensiaalsete kohtade peal lasin putukal üle libiseda, kuid tühjaks need reisid jäid. Mõningase maa läbimisel kohtasin vastaskaldal teist lennuka meest, kes rääkis kuidas kuuest oli jõgi mulksuma hakanud ja mulksutanud kaheksani. Tema oli selles vahemikus saanud kolm kala kotti, kellest üks oli olnud ikka väga kobe kala. Nojah, oli osutunud tõeks see, mida ma kahtlustasin, prime time oli läbi saanud enamvähem siis, kui ma jõele jõudsin. Läksin siiski edasi lootuses kohata mõnda mulksutajat. 22.45 jõudsin auto juurde suht pettununa, et tunnike varem ei õnnestunud jõuda.
Autos vedeleb spinna , igaks juhuks. Lootus sureb viimasena mõtlesin ja panin spinna kokku. Plaan oli kiiresti ennem läbikäidud lõik läbi käia ja loota, et mõni kala kaitseb oma toidu platsi ja ründab mu lanti. Plaan töötas. Ühes sellises kohas kus võiks kala olla ta ka oli. Käis löök, siis küünal ja siis vee alla. Küünla järgi ei tundunud väga suur. Kud kui vee all vedama hakkas sain aru, et kala on korralik. Jõudu oli. Vahepeal tuli pinda ja nägin et lant on kinni välja poolt kuskil ülemise moka küljes ja siis keeras külge ja nägin, et kala oli enam vähem sama lai kui pikk. Raiskani, see on suur kala, ilmselgelt suurim jõekas kes mul otsas olnud. sain ma aru ja sundisin ennast hoidma selget pead. Peale mõningaid minuteid vaatasin kella, kell oli 23.12. Tüüp istus rahulikult voolusängis, ega mõelnudki pinda tulla. Vahepeal ujus ülesvoolu, siis allavoolu. Igale minu jõudemonstratsioonile vastas tema samaga. Ja nii me seal siis olime, mina ühes tema teises liini otsas. Õlg kiskus juba kangeks. Vaatasin kella 23.20 umbes 10-12 mnutit olime juba madistanud. Siis hakkas vaikselt ilmutama väsimise märke. Sain talle natuke juba hapnikku anda ja teda katsuda, mille peale ta loomulikult tagasi voolusängi kihutas. No igatahes lõpuks jõudis kätte see hetk, kui sain ta enda juurde. Turjast kinni ei saanud võtta. see oli nii kuramuse jäme. Suunasin ta kalda poole ja oli juba päris kaldas otsisin lõpuse kaasi ja hakkasin näppe taha ajama kui... lootus sureb viimasena, mõtles kala, kes oli tõenäoliselt juba alla andnud ja tegi viimased jonkatjonkat, libises mu sõrmede vahelt, siis lendas plaksuga lahti lant ta nina küljest. üritasin veel moodustada kätest jalgadest seina tema ette ja ta palja käsi kinni püüda, aga kuna oli piisavalt pime ja vesi mudane, siis kuskilt ta sealt läbi lipsas ja lännu. Ei mõelnud hetkegi. Võtsin spinna, läksin auto juurde, asjad kokku ja koju. Ei olnud enam proovimise isu. Aus võitlus? Vist küll. Ostan kahva? Tõenäoliselt mitte. Loodan, et vana ikka kosub sellest ja kui kalajumal annab, siis äkki kohtume veel. Lootus sureb ju viimasena.
Fakk! Mis ma ikkagi valesti tegin????????
