Jõeforell vol. 7

Kui liits kuulina selja taha lendas,siis arvan,hoidsid meeletut pinget peal,liigset.Siis võib liha järgi anda.Peab säilitama rahu ja kui kala otsas,siis just parajat jõudu rakendama.Kui konks suulaes,siis jubedalt sikutades,rebeneb konks haavas edasi ja lõpuks võib lahti tulla..Kui mul kala otsast läheb,siis tunne lihtsalt,et pinge kadus ja sööt on küll ilusti vette jäänud.Muidu võib eluohtlikuks minna.UL ridvaga ei saagi väga suurt pinget õnneks hoida aga jigema ridvaga vist küll.
Siin sveniga nõus,et liiga vedel sidur on lahe suures vabas vees,aga kus seda on.Kui ikka roigaste vahel,siis pigem sidur küllalt jäigaks timmitud ja vajadusel lasen rulli tagurpidi pöörlema,ise samal ajal nimetissõrmega kontrollin,et inertsiga nöör liigselt maha ei jookseks

Eile oli päris kummaline olukord. Mõned nädalad tagasi käis ühes käänus kala end näitamas. Visuaalselt hinnates tundus päris korralik. Kuna aga tookord ta ennast rohkem ei ilmutanud, siis otsustasin teda hiljem uuesti külastada. Eile kena ilm, sama käänak. Hiilisin positsioonile ja tegin viske, nii kui maandus kohe rabaki. Aga aru ei saanud, kas on otsas või ei ole, tegin haakelöögi ja hakkasin kiiresti kerima ja tundus, et ikkagi otsas, siis nägin läbi suht selge vee, et vana kütab ilge lauluga minu suunas ja vahepeal künnab ninaga põhja, ehk siis ujus küljega mööda põhja. Kerisin nii kiiresti kui suutsin, et natukenegi tamiili pingesse saada ja siis täpselt minu nina ees tõstsin landi kenasti veest välja. Kõik toimus väga kiiresti ja ma ei saanud algul üldse aru, mis pagana värk see nüüd siis oli. Siis alles jõudis nähtu ajus sinna analüüsi osakonda, natuke ajas naerma ka. Millegi pärast oli mulje, et see vana teadis täpselt mida ta teeb.
Viimases kalastajas oli ka artikkel kalade õppimis võimest. Tundub, et vastab tõele. Ühes forelli muuvis olen seda ninaga kündmist ka näinud.

Ninaga kündmine on üsna standartkäitumine. Ajavadki end risti ja künnavad ja suund võetakse ka alati okstesse, kalda alla või heintesse. Ta krt teab täpselt mida tegema peab.

Volx, ma olen ka nõus koos Sveniga tulema, et see haakimise- ja liitsivärk seal kollikohas üle kontrollida. Mu enda väike kogemus liitsidega (ja pisikeste sirpsabadega) ütleb, et võtmine ja otsajäämine on nendega kuidagi kindlam kui voobleri või pöörlevaga. Liitside kõrval kasutan ja katsetan jätkuvalt teisi peibutisi, sh pinnalante, ja vot nendega on olnud korduvalt möödarabamisi, - aga selle võrra ka lõbusam. Enamasti juhtub kõik nii kiiresti, et haakimine piirdub kiirema vändapöördega ja väikse ridvatõmbega, mis pahatihti jääb juba hiljaks. Kõige rohkem sõltub asi päevast ja ajast, s.t forellidest endast. Kui nad ikka ei võta ja üksnes lanti togivad, siis nii ongi. Harva, kui sellisel korral keegi otsa jääb.

Tervitus kõigile jõekafännidele!
Ei ole ma siin just tihe külaline, kuid vahel ikka viskan pilgu ning loen külastajete seiklusi jõe veerelt. Paar päeva tagasi käisin ka ise jõel. Kala neelas heasti, ilm oli nauditav. Lisan siia mõned pildid tolle päeva suurematest tabatud isenditest. Samas propageerin C&R püüki, et oleks neid kolle mida püüda ning põnevaid elamusi edaspidigi. Pildil olevate kalade kaalud 1,94 1,7 ja 1,78. Kaks viimast neist elavd rõõmsalt edasi ning aina kollistuvad.

Pilt ka kolmandast isendist