Jõudu kõigile! Olen ka viimasel ajal hakanud rohkem rõhku panema forellipüügile, kuid ikkagi väga algaja selles. Sellel ja eelmisel hoojal mõnel korral erinevate jõgede ääres käinud. Kala on kaldal käinud küll, kuid mõõdukala pole veel õnnestunud veest välja meelitada. Oli parasjagu eelmise nädala lõpus asja kesk Eestisse ja mõtlesin, et sean siis sammud ka mõne jõe äärde. Eesmärgiks võtsin siis ühe tuntutest forellijõgedest. Märkisin koha gepsus ära ja reedel peale tööd alustasin liikumist jõe äärde, pikk sõit autoga, mille ajal sadas vihma ja paistis jälle päike, ilm oli üsna sombune, mis väidetavalt peaks ka ok olema. Jõudsin väljavalitud lähima teelõiguni, mis jõe lähistel oli ja seejärel jalgsi umbes 3 kilomeetrit ja jõe ääres ma olingi, kell oli umbes 16.00. Läbi raske maastiku hooksalt ja entusastlikult tõtates olin ennast nii täis higistanud, et tegin ennem püüki kaldal ühe pausi, et prill nina peal oleks ikka läbipaistev mitte ähmane. Olin eelneval õhtul peas läbi mõelnud milliseid lante võiks sellel püügipäeval kasutada, lähtusin foorumites kirjutatust, enda soovist ja sellest, et mõned täitsa uued ja pole vett puudutanudki. Esmalt läks otsa 21 th pontoon lure facktory pöörlev lant suuruses nr. 2, tumedamas, vaskses toonis. Need landid mulle endale väga meeldivad, tunduvad hästi kvaliteetsed ja sarnanevad mepps lantidele, kuid on palju huvitavaid värvitoone. Prillid pähe, landikarp valmis, seljakott selga, timmisin veidi sidurit ja tuld Maria!!! Alustasin siis püügiga, olin püüdnud orienteeruvalt 75- 100 meetrit, emotsioon ja tahtmine ilusat kala saada oli suur, olin sellest mõelnud terve autosõidu aja teisest Eesti otsast ja jalutuskäigu ajal läbi metsa. Loopisin siis järjekordset auku läbi, kui tegin raske viske pikki kallast mingi vee kohale ulatuva võsarägastiku alt läbi, koheselt kui kerima hakkasin rabas kala lanti. Algas mõnus sõit kala poolt ühest jõe äärest teise, mida saatis kõrva hellitav siduri kärin, vesi oli sügav ja mänguruumi kalal oli, kerisin kala usinasti kalda poole, kui korraga tulid kõik foorumis loetud kuldsed read mulle meelde, et ära rabista kiirelt kala välja ,nii et alalõug kalal küljest ära, kui kala lähemal siis sidur viimasteks sööstudeks lahtisemaks, mine ise kalale vette järele ja aja vesi sogasemaks, et kala taltsamaks muutuks, et teda välja võtta, pane jalad vees kokku, et kala jalgade vahelt läbi ei saaks ujuda jne jne jne. Võtsin siis hoo maha ja nautisin kala sõitu ja sidurikärinat, kuid korraga meeletult kiiresti juhtus järgnev, kala tegi kolm korralikku küünalt hüppates veest välja järjest mulle lähemale, esimese hüppe ajal nägin seda kala, ilus paks poiss oli, nii palju kui olen näinud mõõdukalu, mis veest välja tõstetud siis praegu mõõdukalast oli asi kaugel, see oli juba korralik poiss, peast käis kohe mõte läbi, et selline esimeseks mõõdukalaks, täitsa uskumatu. Järgnes ka teine ja kolmas küünal ning kuna kala kiirelt minu poole liikus siis reageerisin liiga aeglaselt ning tamiil hetkeks polnud enam pinges ja juba ma ei tundnud seda poissi seal teisel pool tamiili otsas. Võtsin landi veest välja ja mõtisklesin korraks enda ette ja jõudsin otsusele, et ju siis nii pidi minema. Tõttasin mööda jõe kallast edasi, seesama lant, millega kontakt oli jäi kõige õnnetumal kombel teisele poole kallast kinni ja ilma ma sellest olingi, saingi proovida järgnevaid lante oma valikus. Püük sujus rahulikult, kaldal käis 2 väikest forelli, lisaks uudistasid kaks haugi meppsi ja vibraxi pöörlevaid lante, umbes kell 22.00 olin jõudnud sihtpunkti, ja alustasin liikumist auto poole.