Haugipüük - saagid, näpunäited, küsimused jm

Pean seda lihtsalt teiega jagama, sest eile oli siis minul haugivetel nö elu päev.

Hommikul tõustes polnud tegelikult üldse plaanis kalale minna ning see otsus sai tehtud kuidagi jooksvalt, vist aknast välja vaadates. Ilm oli lihtsalt mõnus rahulik ja mõtlesin, et lähen proovin siis hommikust püüki ka korra. Mõeldud, tehtud!

Kohale jõudes selgus, et tuult ei ole ja saan mõnusasti erinevad kohad lihtsalt loomulikult triivides läbi loopida ega pea ankrus istuma. Landiks valisin jällegi enda praeguse vaieldamatu lemmiku, 20cm kummi (Pig Shad Jr), millele lisasin veidi raskust, et lant paraja sügavuse pealt tuleks.

Rohkem ei oskagi midagi lisada, vaadake parem liikuvat pilti



Emotsioon mida sellised kalad pakuvad, on muidugi võimas. Sama moodi on minu meelest väga hea tunne peale pildistamist, mõõtmist ja kaalumist sellised kalad oma toimetusi edasi tegema lasta.

Õnnestus isegi üksinda olles enam-vähem pildid saada.



Ahjaa, huvitav asjaolu on veel see, et uuendasin enda haugi rekordit ühel hommikul lausa kolm korda. Hat-trick kalapüügis.

Vot selline oli siis minu üks kindlasti unustamatu hommikune haugipüük ühel väikejärvel.

Konks näppu!

See hat-trick on tõesti muljetavaldav! Kas su eesmärgiks oligi üksnes C&R-elamus või praekalaks sobivas suuruses kala puudus?

Jeekim wrote: See hat-trick on tõesti muljetavaldav! Kas su eesmärgiks oligi üksnes C&R-elamus või praekalaks sobivas suuruses kala puudus?

Enamus ajast kui haugi püüdma lähen, siis juba eos ma tean, et lasen kõik kalad vette tagasi. Vahest harva viin haugi või paar naise vanaisale.
Tegelikult on korralik pekine, riivsaias paneeritud ja võis praetud haugikotlett väga väga maitsev asi, aga sellistele suurtele haugidele ma pooldan tõesti C&R-i. See on puhtalt minu isiklik arvamus ning seda ma kellelegi peale ei suru. Samas sisimas loodan, et liigume selles arengus Soome ja Rootsi suunas, kus suured haugid väga tihti vabastatakse ning tõenäoliselt ühe põhjusena seetõttu neid ka rohkem tabatakse.

Äge saak ja järjekorraga ka vedas.
Soetasin üleeelmisel aastal just samalaadse püügi mõttega toeka haugikomplekti, et Saadjärvel kolle lantida, kuid irooniana pole sinna kahe aasta jooksul jõudnudki.
Tundub, et aeg on käes, sest eile olevat Vastse-Kuustes ka haugid väga ahned olnud. Täna aga pööras ilm ebamugavaks...

Pisut haugipüügi irooniat ehk mis lanti nad siis ikkagi tahavad?

Vastse-Kuuste, ronin autost välja ja pakin oma ägeda haugipüügi kaika lahti. Kerge ridva jätan tagaistmele ning kotist pisisilikoonid ning dropshotid pakiruumi. Järve ääres ei alusta kohe kõige suuremate lantidega, soojenduseks võtan 4,5" offset stiilis 12g tšeburaatoriga LJ Tioga - selle rohuvabaga hea proovida, et mis põhja lähedal toimub. Mõned visked ei toimu midagi, siis, päris kalda juures, näen, kuidas ahvenad üritavad üksteise võidu enda suurusest landist tükikest endale saada. Järgmine vise ning sama lugu. Sellega (ametlik) haugipüük lõppeski. Vahetasin auto juures varustuse nii käes kui kotis ning riputasin 6cm 3g Gunki GS FT käsiõnge stiilis meetri kaugusele vette. Paar sikuska stiilis liigutust ning kobe 150g ahven otsas, kes kohe ära kukkus. Lant kukkujale järgi ning kohe mõnekümne grammine microcas küljes. Lootuses paremale saagile viskasin landi kaugemale ja siis hakkas mitteametlik haugipüük - kohe esimene pikem vise tõi mõõdulise haugi kaldale. Ei midagi erilist, aga 800 grammi vast ikka. Haug tuli sealt, kust enne mitmeid kordi suurema landiga läbi tõmbasin - võta siis kinni... Igatahes, jäingi väikese landiga püüdma, millega hauge sain kätte kaks, lisaks veel 3 võttu, millest üks ribastas landi ja tundus ka muidu raske ja tugev enne kui plehku pani. Haugid lasin tagasi, lisaks veel tosin microcat. Kotti panin neli ilusamat ahvenat, millest KOLMEL nähtavad rabamise jäljed peal.

Hein wrote: Pisut haugipüügi irooniat ehk mis lanti nad siis ikkagi tahavad?

Vastse-Kuuste, ronin autost välja ja pakin oma ägeda haugipüügi kaika lahti. Kerge ridva jätan tagaistmele ning kotist pisisilikoonid ning dropshotid pakiruumi. Järve ääres ei alusta kohe kõige suuremate lantidega, soojenduseks võtan 4,5" offset stiilis 12g tšeburaatoriga LJ Tioga - selle rohuvabaga hea proovida, et mis põhja lähedal toimub. Mõned visked ei toimu midagi, siis, päris kalda juures, näen, kuidas ahvenad üritavad üksteise võidu enda suurusest landist tükikest endale saada. Järgmine vise ning sama lugu. Sellega (ametlik) haugipüük lõppeski. Vahetasin auto juures varustuse nii käes kui kotis ning riputasin 6cm 3g Gunki GS FT käsiõnge stiilis meetri kaugusele vette. Paar sikuska stiilis liigutust ning kobe 150g ahven otsas, kes kohe ära kukkus. Lant kukkujale järgi ning kohe mõnekümne grammine microcas küljes. Lootuses paremale saagile viskasin landi kaugemale ja siis hakkas mitteametlik haugipüük - kohe esimene pikem vise tõi mõõdulise haugi kaldale. Ei midagi erilist, aga 800 grammi vast ikka. Haug tuli sealt, kust enne mitmeid kordi suurema landiga läbi tõmbasin - võta siis kinni... Igatahes, jäingi väikese landiga püüdma, millega hauge sain kätte kaks, lisaks veel 3 võttu, millest üks ribastas landi ja tundus ka muidu raske ja tugev enne kui plehku pani. Haugid lasin tagasi, lisaks veel tosin microcat. Kotti panin neli ilusamat ahvenat, millest KOLMEL nähtavad rabamise jäljed peal.

Ei tea jah mis värk sellega on. Näiteks too järv, kus ma viimati skoorisin, andis mitmel varasemal (septembris ja soojema ilmaga) püügil ainult pigem väikseid hauge (ca 700-800g). Samas kasutasin siis ka ise väiksemaid lante, sest suurte kummidega oli vaikus.
Usun, et suurte kalade võtule on esiteks vaja peale sattuda, aga teiseks usun, et ka lant peab täpselt õigel kõrgusel tulema. Mul näiteks tookord lisasin landile raskuse selliselt, et see ei tulnud päris mööda põhja, aga pigem põhja lähedalt kui et pinnast.
Samas ei pruugi järgmisel korral sama reegel kehtida.