Jõeforelli hooaeg 2016

Jeekim wrote: Vändast, ka muidugi rulli vändast. Kas on mingi põhjus, et sa kerimise ajal IAR-i väljalülituna pead?

Mina hoidsin siiani alati kerimise ajal IAR väljas ning ka sidurit väga vaja ei olnud, kuna väsitasin kala ise rulliga - kord kerisin peale, kord maha - olenevalt kala käitumisest. Kunagi jooksis kasutaja Sven862 video ka siit portaalist läbi, kus samasugust käitumist filmitud oli.

See hooaeg olen aga IAR sees püüdma hakanud. Mõtlesin, et milleks neid üüberkalleid rulle siis osta, kui ma põhimõtteliselt sidurit ei kasutagi. No ja algajana suutsin ma selle tõttu ka ühest väga ilusast jõekakollist ilma jääda. Oli eelnevast olukorrast kinnijäämisele järgnevalt siduri üsna kinni keeranud ja nii ta ununeski. Koll otsa kargas siis tegi korra vee peal peaga mõnusad vonked ja seejärel 3 sööstu. Esimese sööstu suutis ritv summutada ja läks paindesse, teise sööstu summutas mu käsivars, mille ma niipalju välja sirutasin, kui võimalik ning kolmandal sööstul polnud enam midagi teha - sidur korra küll kriiksatas ja seejärel tamiil katkes sõlme juurest. Niiet kuskil Eestis on nüüd üks kala, millel Rando lant moka vahel - loodan, et vabaneb sellest ikkagi kuidagimoodi. Hiljem pani veel eemal paar küünalt - ilmselt üritaski lanti maha raputada...

Aga pika jutu moraal on selles, et edukalt saab püüda ka lahtise IARga...

Peale seda kui omaseotud leeche käisid kalad ainult nuusutamas kuid keegi pakutavat suutäit mekkima ei kippunud võtsin kätte ja käisin Jüri (Jeekim) juures sidumist õppimas ja võtsin ka temalt peotäie liitše ligi.
Tegin järgmisel päeval kohe kontrollpüügi Järva jõel. Viimati omaseotud asjadega ideaalsetes tingimustes ja kohas suutsin risu alt omaseotud leechiga korraliku kala küll välja meelitada kuid võttu ei toimunud ja niimoodi korduvalt. Kala tuleb järgi, äärmisel juhul tonksab ninaga ja pöörab põlastavalt selja. Teine variant oli see, et kala ujub keset jõge ja lihtsalt on täiesti apaatne minu pakutava suupiste suhtes.. Sama on mul ka varem omaseotud asjadega toimunud lõunas.

Näide sellisest ükskõiksest tegelasest.


Kiire kahetunnine dessant uute leechidega keskpäeval ja tulemus oli kohe teine. Esimese viskega võtt, kontakte veel ja 800gr kala läks ka kotti.

Pilt sellest millega kala antakse.

Saab ikka IAR maas püüda. Mina kunagi nii vaid püüdsingi. Muus osas on ju nii mugavam. Kasvõi siis, kui kerid lanti viskamiseks ridvapitsi lähedale. Või siis, kui tahad edasi liikuda ja landi kinnitada ridva klambri külge. IAR maas saad vändaga natuke järgi anda lihtsalt. IAR-i pead aga iga kord selliseks järgi andmiseks maha võtma või siis tamiili pooli pealt käega tirima. Lisaks paljudel (eriti odavamatel) rullidel kusjuures on ka käik IAR maas kergem ja sujuvam.

Aga siis harjutasin ennast mingi hetk jõuga ümber ja seda puhtalt valusate kogemuste tõttu. Nimelt kui ikka kargab pauguga otsa kala, siis tekkis kaks riski. Esiteks, kuna püüan päris väikeste lantidega, siis tundub tundlikkus parem olevat, kui vändanupp vaid õrnalt peos. Nii lööbki korralik võtt lahtise IAR-iga tihti vända käest ja see korraks kohmitsemine võib juba maksta kala (ja on ka maksnud). Teine olukord on see, kui võtu hetkel juhtub olema käepide pahas asendis nii, et ise vajutad vända käima mitte õiges suunas vaid tagurpidi ja sealt tekib korraks jälle liinilõtk, mis võib kala maksta (ja on ka maksnud).

Seega IAR-ita minu meelest kindlasti mugavam püüda, kuid eelnevalt kirjeldatud olukordade tõttu vähemalt mina katsun siiski püüda IAR peal.

kinks wrote: Peale seda kui omaseotud leeche käisid kalad ainult nuusutamas kuid keegi pakutavat suutäit mekkima ei kippunud võtsin kätte ja käisin Jüri (Jeekim) juures sidumist õppimas ja võtsin ka temalt peotäie liitše ligi.
Tegin järgmisel päeval kohe kontrollpüügi Järva jõel. Viimati omaseotud asjadega ideaalsetes tingimustes ja kohas suutsin risu alt omaseotud leechiga korraliku kala küll välja meelitada kuid võttu ei toimunud ja niimoodi korduvalt. Kala tuleb järgi, äärmisel juhul tonksab ninaga ja pöörab põlastavalt selja. Teine variant oli see, et kala ujub keset jõge ja lihtsalt on täiesti apaatne minu pakutava suupiste suhtes.. Sama on mul ka varem omaseotud asjadega toimunud lõunas.

Näide sellisest ükskõiksest tegelasest.

Kiire kahetunnine dessant uute leechidega keskpäeval ja tulemus oli kohe teine. Esimese viskega võtt, kontakte veel ja 800gr kala läks ka kotti.

Pilt sellest millega kala antakse.

Mulle on jäänud mulje, et kala "apaatsuse" põhjus on tihtilugu see, et ta on püüdja ära näinud või tunnetanud. Sellisel juhul ongi väga keeruline teda võtma saada. Vahel toimib siis kala närvi ajamine või lihtsalt väga pikad pausid, hõljutamine.

Seda muidugi usun, et Jüri abiga leechid oluliselt paremini toimima said.

Vaatan, et praegu on Sul karbis üksteise vastas heledad ja tumedad leechid. Ma ise olen tavaliselt kasutanud kaht karpi või suuremas karbis vähemalt heledad ja tumedad eraldi hoidnud või keeranud sabad eri suundadesse, sest tihtilugu on see marabou värvitud selliselt, et märjaks saades nt must ja punane hakkavad hoobilt heledamaid määrima. Sry kui see oli nüüd "siililegi selge" point.

Kui leechid pikka aega vatti saavad ja ka karp nendega vahest märjaks saab (minu puhul ülitavaline, sisuliselt iga kord on ka leechikarp vett täis), siis kipub jah olema nii, et hooaja algul selgelt eristuvad leechid on hooaja teisel poolel suht ühte värvi. Ja ma ei räägi hele- või tumehalli eristamisest, hallid ja pruunid ja rohekad lähevad kõik suht ühesuguseks. Samas, toimivad suurepäraselt.

See apaatsus oli selline, et kala tuli nagu rabama ja kui jõudis lähemale liitšile siis kas keeras kohe ringi või tonkas ninaga. Kaugemalt tulles oli nagu liikumine agressiivsem, lähedale jõudes avastas, et krt mingit halvaks läinud suutäit pakutakse

Mu jutu point selles, et liitšil ja liitsil on vahe. Minu seotut rabas võibolla üks kümnest kalast, Jeekimi omasid üks kolmest? No tunne vähemalt selline, et kontakti ikka oluliselt rohkem.

Samas haugil polnud mingit vahet, kõik liitšid sobisid ja endaseotutega haugi küll saanud.

Värvi segunemise teemal, ma kannan rinnataskus karpi ja seni karbisisu (ptüiptüi) kuivaks jäänud. Rinnuni ei ole vette veel sadanud.
Ja mul liitšikulu selline, et tervet hooaega ühe karbiga kindlati ära ei püüa. A hea tähelepanek iseenesest, polegi ise seda väga tähele pannud.