Avalöök on tehtud, kala nähtud, mõõdukala katsutud, aga kotikalast jäin ilma. Vesi kõrge ja sogane. Enamus ajast poolestsäärde vees liikumine, vahest lausa põlvini sees. Pakuks, et mingi +80 veetasemele. Hea, et kahlamiskeppi kasutan, muidu oleks väga ruttu tööpäev läbi saanud. Kopraauke ja nende uuristatud kraave on niigi halb näha, mis veel siis kui need on 40 senti allpool veepinda. Hommikul kalale minnes olin juba päris kindel, et traditsioon peab jätkuma. Nimelt 3-e eelmise hooaja esimesed käigud on ka kotikala (vahemikus 1,2 - 1,45kg) toonud. Jõe ääres avanenud pilt küll nats hirmutas, aga hea tunne oli ikkagi sees. Arvasin kohe, et sellise veetasemega läheb kala otsimine tunduvalt keerukamaks. Pealegi pole midagi sellist varem kogenud. Üldjuhul oskad juba otsida. Ok kevadine suurvesi, aga keset talve suurvesi ja nii järsku? Kuidas kala käitub, kus passib, kas äkki on üles liikunud???
Kuna vesi kõrge, sogane ja heinarisu täis, otsustasin kummilutu kasuks. Hea mööda põhja kolistada ja kui ilma jääd ei tekita majanduslikku kahju. Lutitasin ja lutitasin, siis nägin kedagi juba järgi ujumas. Vahepeal sai loomulikult ka jõepõhja okstest puhastatud ning vana heina lahti kakutud. Järjekordne viskepositsioon sisse võetud ja lutt allavoolu lendu (püük toimus pärivoolu, saab pikemalt mängitada). Peale paari viset ujus üks 25-ne järgi. Ok, olgu tal hea olla. Uus vise, lutt oli juba umbes 10 m minust, kui üks kena, minimaalselt 1,5-ne täies pikkuses enda külgvaadet pakkus. Kas võttis mööda või hirmutas - ei oska kommenteerida, aga igatahes automaatselt jätsin kerimise ja lutt hakkas põhja vajuma. Nägin kuidas elukas võttis sama suuna ja kärrrrr! Aga kärin sai varsti otsa ja lutt tühjalt kaldasse. Paar roppust taeva poole, aga kui luti pihku võtsin (kallutatud mõtteviisiga inimestele - lutt = kummist kala mulaaž mida kasutatakse kalapüügil saagi peibutiseks) avastasin puuduva konksu. Siis ei osanud enam roppusi ka suust välja paisata. Lihtsalt võttis sõnatuks, et just sellisel momendil see kuramuse konks ära peab väsima. Pakun, et umbes pool tundi enne seda veel timmisin konksu nurka. Oli teine nats välja veninud. Ei saanus see konks siis katki minna ja ei olnud ka pehme nagu vasktraat. Ühesõnaga traditsiooniliselt anti esimeseks kalaks jälle korralik tegelane, aga näe mina ise mängisin oma võimaluse maha. Nüüd tuleb nädalavahetuseni kuidagi hakkama saada ja siis uuele katsele. Loodetavasti tuleb nats külma, loodetavasti jäävad taevaluugid ka suletuks siis loodetavasti tõmbab veetaseme natuke allapoole ja koos sellega muutuks vesi ka selgemaks.
Kellel veel avalöök tegemata, siis edu esimesel ringi!
