Jõeforelli hooaeg 2016

Suur oma lolli jõuga suudab ka paekivi üles künda suure kiimaga,aga kas seal marjale piisav õhutus ja elulemus saab,pole kindel ja ongi selle lihamäe tulemus null..Mõnel jõel näha,kus aastaid tagasi suured olid kuhilaid teinud väga imelikesse kohtadesse.Nüüd neid kohti pole ammu kaevatud,küll aga üles ja allavoolu jäävaid nn kultuurse kruusaga kohti.

Ja see on paratamatu,et hilisemad kudejad lähevad kergema vastupanu teed ja kaevavad uuesti eelmiste kohti.Ja pole välistatud,et hilisem suur kaevab just varasema väiksema koelmut.
Koelmute summarset pindala on vaja tõsta.

Pseudoprobleem? Ei ole, probleem on olemas. Kalastajate hulk on võrreldes 30 - 50 aasta taguse ajaga väga võimsalt kasvanud. Ja ka kala on vähem ja väiksem ning selle pressingu juures lihtsalt puudubki võimalus suureks kasvada. Selle probleemi nimi on ülepüük. Selge on ka see, et kala, kes on suutnud neis tingimustes suureks kasvada, omab liigi säilimiseks paremaid geene.

Kindlasti puudub minul nii pikk kogemus kui lugupeetud Jeekimil, kuid kirjeldada jõeforelli populaatsiooni kui "ohustatud" või "päästmist vajav" on minu praeguse kogemuse järgi selge liialdus.

Mina olen kategooriliselt igasugu ülereguleerimise vastu, ei taha, et minu otsustamisvabadust piirataks. Tahan, võtan selle L50 kala ära, tahan, lasen tagasi.
Sai kahe sõbraga forellile käidud, nad kumbki ei käi eriti aktiivselt ja neil on lõbus ka lõigul, kus kala näeb ja miskit saab, olgugi, et võrdlemisi väikest. Naljaga pooleks ütlesin, et minu autosse alla L40 kalaga sisse ei saa. Nemad said kahepeale 4 mõõduskala, 3tki olid L39. Tagasi lasid nad need kõik, sest arvasid, et ma tõsiselt ütlesin Veidi paha tunne oli, sest neil oleks ka hea olnud kodus seda L39 kala saiale panna aga kokkuvõttes ju tore saavutus.
Mis ma öelda tahan, käituge ise nii, nagu te tahaks, et asjad oleks. Laske need kalad tagasi, mis arvate, et on populatsioonile hea ja äkki ka muutub midagi paremaks. Lihtsalt ettepanekud stiilis "keelame ja piirame" võib viia sinna, et leiad end olukorras, kus sinu otsustamisvabadus on piiratud ja see sitapea, kellele eeskirjast savi, sülitab nagunii sellele, kokkuvõtteks oled sina see kaotaja.
Ja palun, keegi ei keela ju teil otsida kontakti mõne sihtasutusega, kes tegeleb näiteks koelmute korrastamisega/loomisega, jõgede koristamisega. Keegi ei keela ka teil endil luua miski sihtasutus ja projekte kirjutada.
Või krt, kasvõi kodukoha kudenirele veidi kruusa tassida ja kive paigutada.

Suured inimesed oleme, saame äkki ilma kasvatajata hakkama.

Üritan vaadata igast nurgast aga ei oska ka kuidagi kalade puuduse üle nuriseda. Veel vähem jõeforelli ohustatud liigi hulka arvata... Eks nullitamisi tuleb ikka vahel ette aga seda tuleb ju ka ahvenapüügil. Või mis iganes muu kala püügil.
Suure kala tagasilaskmise nõue oleks ka nii ja naa. Pealegi paberile võib ju kirjutada mida iganes aga kui jõgede ääres puudub REAALNE kontroll, siis pole mingit vahet ju?
Nagunii lõppeks see sedasi, et üle L50 oleksid merikad ja alla selle jõekad. Välja arvata siis mõned ühenduseta jõed...
Niiet mina pigem jätaks asja iga mehe otsustada. See keelamine ja poomine ei meeldi ju tegelikult kellegile ja fakt on see, et sellist reeglit luua, mis meeldib kõigile, ei ole võimalik

Ka mina ei taha, et mu otsustamisvabadust piirataks. Väga tahaks tonkadega 15 cm forelle püüda, aga mõlemad Svenid teeks mulle kindlasti lintšimispiirangu. Enamus korilusvormidest on ammu asendunud viljelusega ja see süveneb ka kalanduses. Kõikjal arenenud riikides rikastatakse veekogusid kalakasvatustest pärit maimudega ja ka Eestis ei saa suureneva püügikoormuse juures jääda jumala armule lootma. Lõpuks veel vaid kivikal paluks tema eeskirja lõdvendada kõige suuremate ja peamise osa elutööst teinud üle 70 (?) cm kalade osas püügi lubamisega, et säilitada kalameestele lootus trofeekala saamisele.