Meriforelli hooaeg 2015

Tjah. Seadus on seadus, ära mine kalale kui ei suuda vigastatud kala vette hulpima jätta.
Kui kõik hakkavad oma hinnanguid andma siis pole seadusel enam mingit mõtet. Hakkame kõik punasega üle risti kihutama sest meile tunub, et ühtegi autot kusagilt ei tule?
Jõuate flurot osta jõuate kala poest ka osta.

Jeekim ja Madis: ütleme nii, et teeme vahet "subjektiivsel hinnangul" ja "selgelt näha faktil". Minu jutt oligi situatsioonist, kus me ei taandu subjektiivsusele või pigem isegi "subjektiivsusele". Jutt on olukorrast, kus kala on selgelt surnud või sama hästi kui surnud. Nagu ma ütlesin, on tõesti ka selliseid, kes kala ise ära tapavad, et saaks aga kotti panna, "kuna oli ju enivei surnud". Ja veelkord, nõustun, et seaduse koha pealt pole mingit halastust, see on rikkumine ja punkt. Illustreerin veel ühe korra oma väidet näitega. Kui võtaks jõelt kaasa 2 kala ja juhtumisi on esimene "saak" supikas, lõpused puruks ja vabastamise lõpuks surnud, siis jääb mõõdukale vaid 1 koht üle. Ja kui tuleb hiljem veel üks mõõdukas, siis läheb see tagasi. Ehk siis kaasavõetavate kalade koguarv jääb samaks. Tuleb muidugi rõhutada (et eos selgitada võimalikke tagamaid teemal, et aga kui peale 2 kala kotis tuleb otsa järgmine, kellel lõpused puruks ja siis veel üks jne), et sellist kala hukkumist, mis nõuab alamõõdulise kotti panekut, juhtub ikka väga harva. Leechiga vast 1 ongi olnud, eriti nagu ei meenu. Ja sellised kalad, et ok, verd tuleb, aga sipleb, lasen loomulikult tagasi. Ei ole see absoluutne tõde, vaid minu arvamus. Mis kindlasti ei ühti paljudega. Selgitasin näite varal oma seisukohta, aga ei suru seda peale. Filosoofiline lähenemine lihtsalt.

Kui veri väljas, siis elulootust pole. Lõpusearterit võib võrrelda kopsuarteriga. KKI-st uurisin seda teemat, kuna Kalapüügiseaduses on traalimeeste ja teiste elukutseliste tõttu punkt, mis seadust lugedes tundub kehtivat küll kõigile:



(3) Kalapüügil ja veetaimede kogumisel on keelatud heita tagasi vette püütud kalu ja veetaimi, kui need on kaotanud eluvõime.
KKI vastus näitas, et meile ridvameestele kehtib eeskirja sõnastus.

Eks ta ole kahe otsaga asi. Ametnikele on kõik korras kui sul alamõõdulist pole,endale jääb aga kõvasti viga saanud alamõõdulise tabamisel lõbumõrvari tunne hinge, niiehknaa kutu,aga kaasa võtta ka ei tohi. Looduses muidugi midagi raisku küll ei lähe , aga siiski on mul tunne ,et kuldset keskteed siin ei näi olevat. Igatepidi lähevad huvid risti-rästi ja kes seal kaldal seda ekspertiisi ikka tegema hakkab. Niiet ... mõtlemiskoht kalameestele ja ametnikele.

Madis wrote: Tjah. Seadus on seadus, ära mine kalale kui ei suuda vigastatud kala vette hulpima jätta.
Kui kõik hakkavad oma hinnanguid andma siis pole seadusel enam mingit mõtet. Hakkame kõik punasega üle risti kihutama sest meile tunub, et ühtegi autot kusagilt ei tule?
Jõuate flurot osta jõuate kala poest ka osta.

Tead. Selle reegli mõte ei ole keelata otseselt mõne väikese kala õnnetut välja püüki, vaid anda üldisemad juhised. Olukord ise määrab lõpuks selle, mis ja, kus. Olulisem on tegelikult reeglite mõttest aru saada. Vastupidiselt sinu arusaamale, ei ole seadustel ja reeglite mõtet siis, kui me ei oska erandeid teha, ega näha olukordi eraldiseisvatena ning lahmine kõike nulltolerantsiga. Meid on vähe ja see on väikese riigi suur luksus, võimalus kõiki olukordi eraldi menetleda ja vastvalt sellel käituda. Eriti tore on, kui inimene ise seda käigult oskab. Aus inimene. Siis ei ole mitte mingit probleemi. Me ei räägi siin ju röövpüügis, ega süstemaatilisest alamõõduliste kotti toppimisest.

OT: aastaid 10 tagasi sai Tartus, punese tulega raeka all üle tee mindud. Tuli politseinik ja noomis. Vestlesime siis elust ja olust. Rääkisin talle, et vaata, punase tule mõte ei ole mind keelata, vaid aidata. Reegel ütleb mulle, et, kui põleb punane tuli, siis ma tean arvestada, et teistel on eesõigus. Kuna oli öö ja mõlemad suunad olid horisondini tühjad, siis läksin üle. Politseinik oli mõistlik mees ja nõustus, et jah, tegelikult küll. Vaatas olukorda, hindas seda, mõistis reegli mõtet ja suutis teha erandi. Vot nii.

Sai nüüd aretatud nendele inlaineritele 2mm puuriga auk jämmemaks ja kaabli isolatsioon paari liimitilgaga sisse. Nüüd peaks tamiil kauem vastu pidama. Kui loodetuuled vaibuvad, tahaks jälle proovima minna, ehk ongi spets suure kala landid.