Hei!
Pole ka ammu siia miskit kirja pannud. Ausaltöeldes pole ka põhjust olnud, sest käike on sellel hooajal ikka naeruväärselt vähe olnud. Enne kui teiga oma kolmapäevast "õnnestunud" käiku jagama hakkan, siis selle karu ja puuotsa ronimise kohta olen mina jahimeeste suust niipalju kuulnud, et täiskasvanud karu puuotsa ikka ei roni küll.
Plaan oli hommikul varavalges püüki alustada, aga õhtuse väsimuse tulemusena läks käiku hoopis plaan B ning jõele jõudsin kuskil päeval ühe paiku. Terve tee jõeäärde sõites sadas vihma ja ilm tundus idekas, aga kui ma kohal olin ja riided vahetatud sain ning sammud jõe poole suunasin, jäi vihm järgi ja hakkas ühe rohkem päikest näitama. Nojah, mis seal ikka, pikk maa sai ju maha sõidetud ja egas koju tagasi minna saa - ikka püüdma!
Püüki alustades oli veel lootust, et võib isegi kotikala saada, aga mida aeg edasi, seda rohkem päike pilve tagant sillerdas ja kõik need ilusad käänakud/kolliaugud jäid vaikseks. Okei... etteruttavalt võin ära mainida, et kahjuks seda kala, mida ma püüdma tulin, ma ei saanud, aga kotikala sain ikkagi!
Ühest asjast on muidugi rohkem kahju. Nimelt, olin ühe käänaku äärel ja ees oli pikk sirge. Tahtsin mina siis võimalikult pika viske sinna sirgele teha, aga lant jäi selja taga oleva põõsa külge kinni ning PRAKS, ritv pooleks.. Amatöör!
Umbes pool maad planeeritust oli püütud ja kohe kuidagi ei tahtnud püüki pooleli jätta. Võtsin taskunoa ja saagisin murdunud kohast väike jupi ära, et kaks juppi üksteise sisse istuks ja enam-vähem edasi püüda saaks. Mõeldud-tehtud ja püük läks edasi.
Vahepeal käis väike forellibeebi otsas, kes sai veest välja võtmata vabastatud. No mingeid togimisi oli veel, aga aru küll ei saanud, et tegu kollidega oleks olnud. Olin siis jällegi ühe potensiaalse augu juures, kust võinuks lõpuks forelligi tulla, aga ei, hoopis kenake haugipoisu tuli rahmaki otsa. L55 1160g havi - päris visa vennike oli ja küttis augu põhjas ringi nagu forell. Peategelasest pilt kah.
Kõhus olid luukaritsad?
Egas midagi, haug läks kotti ja püüdsin edasi. Ongi hea rasvavaene kala, ei kasvata paaki ega midagi.. :lol:
Järgmise sündumuse kohta võib vist kokkuvõttes öelda: "ega õnnestus ei hüüa tulles".
Nimelt olin siis ühel sirgemal lõigul, kus minupoolse kalda ääres oli hein ja hea heite tegemiseks oli vaja vette ronida - mõeldud, tehtud. Olin juba mitu viset teinud ja mõtlesin nüüd veest välja ronida ning edasi liikuda, aga nagu ikka forksiniredel on kalda ääred suhteliselt mudased tihtipeale. Jalad olid põlvest allapoole mudas (see ju tavaline) ja kuna koht oli läbi loobitud, siis automaadselt keerasin ringi, et kaldale ronida, aga samal ajal kui kehaga keerasin, ei liikunud jalad paigast ning keerasin oma enda keha jõuga põlve sidemesse rebendi. Oi, see oli valus, aga samas käis kõik nii kiirelt, et ei olnudki võimalik midagi päästa. Ronisin kaldale ja kohe sai selgeks, et sellele jalale väga toetada ei saa. Umbes 10 minutit vedelesin kõrge heina sees kaldal ja mõtlesin, et mis teeks kui tõesti kõndida ei saagi.. Suht ära ehmatas ikka. Õnneks sain jalad alla ja kuidagi lonkasin mööda jõge edasi, sest otsemat teedpidi auto poole minek oli suhteliselt võimatu - ees oli võsa, hein ja ilmselt nende sees ka kopra kanalid. Natuke lonikisn kaldal ja siis mõtlesin, et ehk on vees natuke kergem kõndida. Nii oligi, kõndisin vees kalda äärtmööda edasi (umbes 100m oli veel püüda ja tuligi otsetee, mis viis läbi metsa autoni) ja tegin ka mõned visked. Isegi üks forell togis lanti, aga otsa ei jäänud kahjuks.
Peagi olin nö viimase augu juures, kus veel paar viset tegin. Plaksti, jälle haug otsas. Täpselt L45 - kotti! Senikaua kui seda viimast hauginolki puhastasin vajusin jälle kaldaääres vees natuke mudasse ning pärast kala puhastamist pidin jalga vähe kõvemini tõmbama, mispeale lõi jälle põlve korraliku valu sisse.
Õnneks oli küll püük läbi, aga autoni oli läbi metsa umbes 2km kõndida, mis oli ikka päris korralik katsumus, kui jalg eriti ei kanna.
Õnnetus ei hüüa tulles ja oleks võinud ka hullemini minna, aga minu arust see näitab selgelt ära, et ikkagi üksi käimine on suhteliselt risky business.
Tänaseks on haiglas käidud ja jalg on lahases ning minu jaoks on hooaeg läbi.
Loodetavasti saab lõhehooajaks kenasti terveks, seniks aga teile kõigile edu ja kala kotti!