Jõeforelli hooaeg 2015

Pole küll päris popper, aga Rando lantidega olen öösiti üritanud nii püüda, et lant tuleb päris pinnast. Jube lahe vaade, kui kalad altpoolt paugutama hakkavad, niiet lant veest välja lendab.

Pinnalt tulevat kola rabab forell nii nagu iga teine röövkala. Tõsi, möödarabamisi tuleb ette palju rohkem kui vee alt tuleva peibutisega püüdes. Samas püügimõnu on palju suurem, kuna igat rabamist saadab mõnus plärtsatus veepeal. Süstib mõnusalt adrekat!

Jõelt tagasi, kott tühi aga emotsioone kuhjaga. Kolasime koos Elmeriga meie jaoks uuel jõel. Püügimaad 3,6km ja kokku sai maha ragistatud 7,5km võsa. Jalad ikka täiesti sosss, vedelen diivanil ja ikka mingis asendis tahavad krambid tekkida. Aga ei virise. Väikest kala nägime õnneks vähe, aga selle eest suuri allveelaevu nii et ohooo, vähemalt on nüüd visuaalselt uued forkarekordid olemas. Vaja veel kuidagi need kaldale saada. Palju rabati suurte kalade poolt mööda või pandi niisama peaga kolakas aga võttu ei toimunud. Otsas käis terve landikarbi arsenal. Ühel sirgel ujus allavoolu kena mauk ja jäi rondi taha seisma, keeras nina vastuvoolu. Olin c 5 m kaugusel võsas, kõik ilusti vaateväljas, tegin heite ja kerin ning mauk pani peaga kolaki vastu pöörlevat, nii et viimane selle sama rondi külge kinni jäi. Vat siis kus on egod. Oli lisaks mitmeid rabamisi aga õnn jäi siiski täpikute poolele. Päeva tipphetk oli ilmselgelt Elmeril, kui kuulsin järsku paarkümmend meetrit tagapoolt OTSAS, SEE ON SUUR KALA. Oligi otsas ja tegi möllu, vesi vahutas . . . aga las Elmer räägib ise edasi

Vägev tripp oli, hea meel selle üle, et suurte kalade elupaigad on ka lõpuks üles leitud suure otsimise peale. Kaua neid supikaid ikka narritan

Õhtust.

Tänud popperi kohta vastust eest.

Sai täna ka jõel käidud (mõttega popperit proovida).

Reaalselt kujunes siis popperi püügiajaks 20 minutit selle ajaga 1 võtt, mis astus oma teed peale 3 sekundit raputamist.
Vaja veel harjutada seda asja kuskil lagedama koha peal, mitte oksa risu sees.
Ülejäänud päev möödus nagu kombeks saanud isikliku raudvaraga, ehk siis ühe kindla vobleriga.

Päeva kokkuvõtteks võib rahule jääda. 6 tunniga sain 72 kala konksu otsast ära tõstetud. Nendest 1 läks kotti.
Pildiaparaati kaasas polnud ja eks ta oli väikseke kah. 38,4 cm. :blush:

Seniks edu.

6 tunniga kokku lugeda 72 kala ja neid veel millimeetri täpsusega mõõta vajab ikka omaette oskuseid. Müts maha, mis muud.

Ma arvan,et lõiku tuleb vahetada,et lastetoas alakaid mitte liigselt vigastada.Olenevalt landist saavad paljud kindlasti lõpused ribadeks