Jõeforelli hooaeg 2015

24ndal, kui enamus pohmelli ravis läksin mina kalale. Sadas kõvasti vihma, lausa nii hoogsalt, et varjus puude varju. Kui taevamöll vaiksemaks jäi siis hakkas pihta etendus jões. Otsa oli tulnud kena kalake. Püügiruumi oli minimaalselt, 2m laiust. Ennetasin kala sööste ning tirsin jalgeette rohtu. Õnnestus kätevahele saada ning rõõmu kui palju. Selle jõe suurim kala mis mina olen saanud. 42L, ei kaalunud. Minu lemmikjõgi mis ennemgi mõõdus kalasid andnud.

Nojah kui rääkida eesti väikeste jõeforellide püük kordades tugevamate liinidega kui kala kaal on siis pole muidugi erilist vahet. Ma rääkisin rullikasutusest üldisemalt.
Eelis ongi see, et kui tuleb ootamatult suur kala otsa, on võimalik kala vaikselt tagasi lasta nt sügavamasse vette. Eriti kehtib see paadist püüdes, kui korralikum koll paadi all näiteks otsa tuleb ja paadi all mootorisse, ankrusse või triivpurjesse kinni joosta võib.
Matchõngedega püütakse 1kg-2kg pealiinidega 5x raskemaid kalu ja seal on rulliga tagasilaskmise oskus väga vajalik...
Aga vist pole eriti mõtet rääkida kui kalapüük = forellpüük niredes ja ongi kogu muusika...

Madise näol vist jurakale tugev konkurent tekkimas - mees kõike püügiviise viljeleb ja erinevatest tehnikatest palju teab.
Mõned küsimused su targa jutu kohta - mitu kolli sul on paadi alla kiskuma hakanud ja miks on matchpüügil vaja 1-2kg pealiine kasutada?

Mina ei tea võistluspüügist midagi ja samuti olen ma ka 27a vana, loodan, et ei kvalifitseeru vanemaks meheks. Ei keri ka parema käega ja minu mäletatava elu on olemas olnud siduriga rullid, pole Nevskajaga loopimist kunagi selgeks saanud, hädapärast elussöödaga saaks hakkama.

Kusjuures pole kunagi muudmoodi proovinudki, olen muidugi kuni viimase aastani kasutanud tagasiduriga rulle(põhjus kindlasti selles, et pole sidurist kunagi midagi arvanud ja tagasidur muuks majandamiseks mugavam, vahetus sai tehtud rulli pikema eluea eeldusel), mis jäävad siduritöös kaugele maha teisest variandist. Kindel, et ei kavatse ringi õppida. Tähtis on igaühe püügirõõm ja minusse küll see eriti ei puutu, kuidas kellelegi rohkem meeldib püüda.

Küll aga küsimus - olukord, kus tõesti on vaja näiteks takistada kalala risu alla minekut või siis just üle risu tõmmata, kas siis pole mitte nö "käsitsi" askeldamisel eeliseid? Annan aru, et sidurit on ülimalt lihtne sättida, kuid siiski, lisa liigutus ju...sidur on ju suuresti fikseeritud, küll aga pole seda kala liigutused. Rõõmu tundub ka kuidagi rohkem olevat kui ma ise järele lasen, mitte ei see seda keegi "sidur". Ritva ja liini võiks ma ju ka rohkem usaldada, et pole vaja nii intensiivselt sekkuda, kuid ilusama kala korral lähtun automaatselt teadmisest, et ritv võib defektiga olla ja liin võib kannatada olla saanud või siis konks on õrnalt kinni.
Haugipüügil talitan täpselt samamoodi.

tonuv - seda rulli näpuvahelt löömist tuleb aeg-ajalt tõesti ette, eriti kui juba väsimus peal ka tükk aega kala näinud pole, jään unistama Siiani pole õnneks sellist olukorda olnud, kus hirmsasti end pärast kirunud olen.

scuba - kas see looga "klõps" ei pidanud mitte hirmasti forkasi hirmutama ? Pärast jõekapüükide algust ei käi enam ühelgi rullil see kerides tagasi, pigem hea uus harjumus mul

SRS/Condorootoril polnud muud sittagi öelda, kui kalale.ee teemat ajama hakata.