Jõeforell vol. 6

Eile sattusin olude sunnil sisemaale ja tegin suht lühikese käigu ühe jõekese enda jaoks uuele lõigule. Täpikut seal on, aga üldiselt väga vähe. Kõik varasemad käigud sellele nirele on seda ka kinnitanud, ehkki võib trehvata päris kobedaid isendeid. Eilne andis täiesti ootamatult lausa 4 täpilist konksu otsa pluss 2 pisikese forelli järgiujumist. 2 rabajat käisid ka korraks kaldal värsket õhku hingamas, aga pikkust oli neil pisut napivõitu nii et kasvavad edasi. Üks rabajatest oli ilmselt samas suurusklassist, aga tegelane, kes kiire voolu kõrvalt sügavast august tuli, oli ikka julgelt ülekilone kala. Kahjuks pikalt temaga madistada ei saanud. Päevale andsid erilise närvikõdi kaks haugi. Esimene pettis mu täiega ära, sest rullis ja kukerpallitas vee all väga korralikult. Arvasin juba, et kena täpik, aga tillika sain. Sellel oli õnneks leech suunurgas nii et probleeme polnud. Teisest haugist oli kohe aru saada, mis kalaga tegu, ja muidugi oli närv must, kui kala lahtise suuga pinda tuli ja ma oma leechi tal sügaval kurgus silmasin. Kiire ja toore liigutusega tõmbasin kala kohe kalda äärde ja sain ta veest välja. Kerge tõmbega läks seejärel tamiil puruks, nii et vedas seekord. Päästmisoperatsioon kujunes aga hapuks. Hoidsin küll haugi lõpuste tagant nii et tal olid lõuad lahti, aga kui näpud talle suhu panin, et leechi kätte saada, ta hammustas mind. Polnudki midagi muud teha (näpitsad olid koju jäänud), kui kael kahekorra. Haugil. Võtsin ta koju kaasa, röövpüüdja nagu ma olen. Peale seda juhtumit õigustatud "tiitel". Keeluajal ja alamõõduline haug oli. C'est la vie.

Meelis võta ennast nüüd kokku.... pane vähem vett läbilaskvad riided selga ja vea ennast jõe äärde, praegu just õiged forelli ilmad :fish:

Aapua loodan, et sul ikka kerimis näpud terveks jäid :lol:

Jäid jäid loomulikult. Pealegi, "mehed ei nuta", nagu kultuslikult on öeldud.

Sai ka eile forellijõele kakerdatud ja sai veedetud aega niikaua kuni ilm kiskus kole vesiseks ära siis lõpetasin püügi kella 7 paiku õhtul ära. Selle aja sisse siis palju pisikesi landitogijaid, 1 ca 40 cm forell, kes sai külje ette näidata kuni lant suust ära tuli. Suurimaks jäi siis 32cm, kes siis tuli rabama vastuvoolu keritud pöörlevat. Selle aasta parimaks käiguks saan pidada 18. aprilli kui sain 2 korralikku jõeforelli: Esimene neist ka rekordkala L50 cm kaal 1.47kg ja teine L48.5cm kaal 1.33kg. Mõlemale meeldis Mepps nr3 pöörlev alusplaat metallläikega ja kleebis must neoonpunaste täppidga.

Eile siiski peale lõunast läksin. Vesine oli aga see-eest ka vihma ajal kohe huvitav püüda. Niikui sadu järgi jäi, lõppes ka võtt. Uus sahmakas vett sadama hakkas, hakkasid ka kalad end näitama. Seega minu endine arvamus vihmaga käimisest sai eile igatahes päris korralikult võnkuma löödud. Tundub, et kalad on vihmaga palju julgemad ja lasevad inimese oluliselt lähemale jõepiirile, enne kui vehkat teevad. Kahjuks oli aga võtt sellegipoolest nii ettevaatlik, et ära suutsin realiseerida vaid ühe L36 kala. Ei hakanud teda kaalumagi, kuna nägi väga kõhn välja aga kahjuks polnud võimalik teda ka tagasi lasta, sest erinevalt teistest oli see kala kogu landi kurku endale haaranud ja peale landi kättesaamist oli ta mul juba surnud. Aga põnev oli siiski, sest otsas käis ka mitu kala, mis üle minu isikliku alamõõdu küündivad.