Jõeforell vol. 5

Mina olen tänu are vobleritele hakanudki enamjaolt voblerit kasutama. Töötab igal ajal ja iga ilmaga.

"Kui kalal on suu lukus" ongi üks suur filosofeeerimise teema. Minul on täiesti vastupidine lähenemine, nagu vist Raikogi juba on täheldanud. Mina ei vaheta mingit sööta, no või siis äärmiselt harva. Esiteks - usk ja sisetunne. No kui sa ise ka ei usu sellesse, mis sul seal kala peab ära petma, siis on asi hapu. Ja teine ning peamine - millest järeldus, et kalal on suu lukus? OK, teatud eriti selge veega jõgedel on mõnikord jah näha, et kala ujub järgi, aga ära ei võta. Mul selliseid kohti suht vähe, üldiselt ei näe eriti midagi, mis seal tamiili landipoolses otsas toimub. Äkki on asi lihtsalt selles, et momendil seal ei ole kala? Seetõttu püüan sellega, mille alguses otsa panen ja jokk. Varakevad on natuke teine tera, siis pole veel endalegi seda head tunnetust sisse tulnud, siis katsetan ka mina erinevaid asju. Aga ausalt, rohkem moe pärast. Enivei, minu nägemus ja mitte ülim tõde.

Legendaarne forellikütt Robert Allpere olevat õpetanud: voobleriga ärritad üles, pöörlevaga võtad välja. Mõnel harval korral, kui ma olen püüdnud seda õpetust järgida, pole asi toiminud. Asi on ka selles, et seni olen enamasti kasutanud pöörlevaid lante. Haugipüügil on aga juhtunud sageli, et ühe landiga läbi kammitud piirkonnast tuleb pärast landivahetust kohe kala või isegi mitu.

Suured tänud Jeekim, sain leechid juba eile kätte ja peab mainima, et väga ilusad näevad välja. Ja eriline tänu selle 2 grammise kingituse eest. Luban, et kannan selle eest hoolt

Nüüd võib juba tunde lugeda. Minu poolt sügav kummardus külmapõlguritele, kes homme minemas on

"Õnneks" sain bronhiidi, nii et mina neid horde segama lähiajal ei pääse. Samas, nagu "teisest" foorumist selgus, on ka täiesti lugupeetavad härrased juba käinud oma esimesi püüke tegemas, nii et enamikus kohtades ei tohiks radade või õigemini nende puudumise koha pealt muret olla.