Jõeforell vol. 2

Jep, kuna kõik sinu blogid on puhas kuld, siis olen need ära lamineerinud ja kalale kaasa võtnud. Kui võtt on s***, siis loen paar rida, ehk saab kärmelt uut tarkust, millega mõni vaene täpik ära petta :woohoo:

Oli plaan tegelikult homme minna, aga kuna ilmateade muutus viimasel hetkel, siis otsustasin hoopis täna minna ja pika retke teha, kasvõi tagasitulles äikesevihma kätte jääda. Kahjuks või õnneks ei olnud vaja nii kauaks jääda. Juba 15 minuti pärast oli L-41 kotis. Tuli täiesti võimatust kohast, kus sain teha vaid 2 m viske. Landiks ikka lilla eumer. Eriti ei lasknud tal võidelda, sest selle koha peal umbes kaks meetrit lahtist vett oligi, muidu ainult roikad, ja tirisin ta toore jõuga välja. Edasi tuli ühe koha peal veel kala kolm korda landile järele, aga ujuma ta jäigi. Kuna päike pigistas viimast ja järgmine püütav lõik oli kilomeeter läbi võsa, siis otsustasin kotis oleva kala tervise huvides koju minna.

Mõtlesin ka välja miks mul viimased suured kalad ära on eumeri otsast läinud, kunagi kirjutan vast pikema blogi toruputukaga püüdmisest. Ja proovin toruputukaid nüüd ise tegema hakata - ämm on ju köösner.

Eile sai taaskord tõestust pisiasi, et seda täpilist on ikka kõikvõimalikes ja võimatutes niredes... no nagu nuhtlus kohe, ei lasegi muid kalu püüda...

Tegelikult oli asi nii, et käisin täiesti uut jõge avastamas. Päris mitu head kilti matkasin läbi. Meeletu padrik, aga üllatavalt hästi püütav. Põhi kõva, aga sees ei käi, kuna sügav liiga. Laiust kah omajagu. Käänakud, roikad, meeletult palju sügavaid kaldaaluseid. Ainult et vesi selline tumedapoolne.

Tegelikult läks päris kaua, enne kui esimene tillipikkune ahven landile järgi ujus. Siis, ühe viltuse kuuse alt süvikust tuli selline 250-300 grammi ahven, ja edasi veel mitmed tillipikkused. Kõik ahvenad.

Kuni ühe eriti laia käänaku pealt kalda lähedalt roigaste alt hüppas landi otsa lõpuks ka "see" kala. Aga olin juba lanti välja tõstmas, otsa ta korralikult ei jäänud ning läks oma teed. Kusjuures ilus tegelane oli, pakuks silma järgi ümmargust kilokanti.

Ja jälle väike käik tehtud. Peale tööd kaugele ei viitsinud vurada, nii et suht lähedal seekord käisin. Seal palju pisikesi on, aga võib trehvata ka mõõdukala. Eile aga selline hirmus lugu juhtus, et mingi 5. viskega 800 grammine tuli, siis veel 2 haugipulka, mis tagasi läksid, ja lohutuseks ka üks 900 grammine. Forellid siis. Lohutuseks selles mõttes, et vast pool tundi enne seda viimast kala tuli otsa selline pooleteist kilone elukas. Mul polnud isegi teoreetilisi võimalusi. Jõgi on kitsas ja roikaid täis, kala tuli otsa kaugelt (üks väheseid kohti, kus sai pikema viske teha), pani järjest hulgim küünlaid ja kihutas siis otse mulle vastu ja risuhunnikusse. Jooksin talle küll vastu (vees!!!), aga kalaga ikka võidu ei kihuta. Hoidsin tamiili kergelt pingul ja hakkasin oksi sealt risuhunnikust vaikselt-vaikselt eemaldama. Kuni nägin, kus ja kuidas minu tamiil asub. Mässitud ümber jämeda ja suure oksa. Polnud vaja just palju fantaasiat, et ära arvata, kuidas asi lõppes. Tamiili sain ilusti kätte. Kala koos tuunitud valge meppsiga oli lahkunud teadmata suunas. Üllatus oli see, et nii suur kala nii kõrgel, nii kitsas ja suht madalas nires elutseb...

Ei saa aru kuda Aapua sind, kui kogenud ja suht pika kogemsega punase kütti see üllatab. ja mida aeg edasi seda enam tundub et paljud selle kala jahtijad on kinni mingites väga kitsastes tõekspidamistes.... nt. suur ja väik eei ela üldiselt samal lõigul koos, või et suur kala on vaid soode vahel või nii...ok ma saan aru et kogemused ja nii aga siiski ei tasu kinni istuda vanades tõdedes... loodus ju muutub ja sellega peab ka kalamees kaasas käima...

muuseas, wapsik, mina pole kunagi väitnudki, et suur ja väike täpik koos ei esine. Seenevihm seda propageerib, mul on piisavalt juhtumeid, mis kinnitavad, et võivad lähestikku olla nad küll.

Imestuse põhjustas pigem see asjaolu, et jõel on seal ütleme nii, et isoleeritud lõigud. mingi jupp maad, kus on üle põlve kuni puusani vett, siis jälle väga pikalt 10 cm sügavust. Jälle lõik sügavamat ja taas kord ülimadal vesi väga pikalt. Ma ei usu, et kala viitsib neid madalikke läbida. Selles mõttes üllatus, et ülemjooksul, kuhu "värsket verd" peale ei saa tulla, oli veel jäänud üks tõeline "isake".