Jõeforell vol. 2

wapsik - 4 aastat. Enne polnud kordagi täpikut üritanudki. Nüüd praktiliselt kogu suvehooaeg läheb täpikujahile. 4 aasta jooksul on püügikordi tulnud ikka palju. Eelmine töökoht võimaldas suvalisel ajal käimist, nii et tihti oli 3-4 käiku nädalas. Vist miljon kilomeetrit võsas ragistamisi. Püüan peamiselt mitte eriti tuntud jõekestel, lisaks olen ise avastanud mitmeid jõekesi, kus täpik sees, aga mis pole ei jõgede raamatus ega kudepaikade nimistus. Ehk siis kohad, mida teavad tõesti vaid üksikud inimesed.

no mul läheb siis veel vähemalt aasta, sellise käimse juures vast isegi paar et 2 kilo piiri kätte saada.. siiani 1,1. aga kuna mul teatud kohtade vastu väike foobia siis läheb selle 2 kiloga suht raskeks.....ilusat suurt viidikat on ka hea püüda...

Täna herr Raikoj-ga palju kilomeetreid mõõdetud, küll rohkem autoga. Hommikune paljutõotav lõik läks raisku, kuna üks meeskond oli juba ette jõudnud. 2 lõiku sai päeva peale teisel jõel läbi püütud ja kaevutunnet ei tekkinud. Kaldal käis mitu silgumõõtu tegelast, togimisi ka sekka. Lõpuks kobistasin ühe 37 cm ikke kotti. Pole just kiitlemist väärt, aga selle aasta esimesele mõõdus silgule tegin erandi. Landid mida näriti: Mepps nr.2 kanapask ja kuldne nr.2 pust-punase tutiga(viimane lant jäi lõpuks muidugi jõkke).
Koperdasin ka kummariga okastraati ja ootan huviga töötavaid lappimistehnika soovitusi. Auk mis kummikusse tekkis on umbes 4 mm raadiusega.

Raikoj-l oli tegevust rohkem ja saab ka täna saia peale midagi panna. Aga eks ta vast ise kribab millega ja kuidas.

Sai jälle palju erinevaid lante katsetatud, enam ei oskagi valida. Tundub, et kala toob ikkagi see lant, mis parasjagu otsas on.

Esimese lõigu peal väärib mainimist ainult, et läksin täiesti mittevisatavasse kohta ja ujutasin seal Lovec-Rapy musta põrnikat puudevahelt allavoolu. Kerima hakates nägin kuidas üks hele allveelaev tuli järgi, aga viimasel hetkel nägi vist mind ja mõtles ümber ning läks minust paari meetri kaugusele peitu. Ühegi landiga teda enam välja ei suutnud meelitada.

Teisel lõigul oli kohe esimese viskega kala otsas. Kala oli täpselt mõõdus, aga aapua jõeka pilt silme ees, lasin selle tagasi ujuma. Järgmine vise samasse kohta jäi kinni ja läksin oma lanti päästma. Eumeri toruputukas on päris kallis, nii et riske eriti ei võta. Sain putuka kätte ja tegin sealt samast kohe viske. Päris korralik tegelane oli otsas, näitas oma seksikat profiili paar korda ja pani minema. Seejärel läksin natuke allavoolu kärestiku juurde ning viskasin ka landi allavoolu. Kohe oli üks natuke allamõõdu tegelane otsas. Liikusin ülesvoolu edasi, aga peale supikate paari tunni jooksul kedagi rohkem ei näinud. Tagasi auto juurde liikudes tegin viimase viske seal samas kus esimesed kontaktid olid ja jälle oli üks täpselt mõõdus otsas. Seekord oli siis landiks poola kuldne pöörlev. Kuna oli väga pikk ja närvesööv päev olnud, siis panin seekord kala kotti.

www.kalaportaal.ee/blogid/taepikujaht-20....html/blogger/aapua/

Lõpuks sain jutukese valmis. Parem hilja kui mitte kunagi, onju?

Täna käisin tund aega sama koha peal, kus üleeile oli palju kontakte. Nagu oleks kaevul olnud. Vaid üks järeletulemine voblerile. Vobleril jäi just see vise tamiil esimese konksu taha ja tuli vee pealt nagu vurr.

Nägin täna ka esimesi üksikuid ühepäevikuid.