Jõeforell vol. 2

Eile käisin sugulase sünnipäeval ja tagasiteel tegin ühe mitte kõige juhuslikuma jõe silla juures peatuse. Ja oma imestuseks nägin kohe silla all kolme mitte kõige väiksemat forelli kiires voolus ujumas. Mu enda vari ehmatas nad liikvele, kahju et spinna maha unustasin. Kõige imelikum oli see, et vesi tundus normaalse tasemega olevat ja täiesti läbipaistev. Lähedasemad jõed on praegu vähemalt meeter normaalsest kõrgemad ja täiesti sogased. Aru ma ei saa, sest sademeid on ju laias laastus igal pool põhjas sama palju tulnud.

Vesi oli jões täna kõrgem kui ta see kevad oli, jõeni jõudmiseks pidi põlvistsaati vees sumama. Aga nägin kalameest, kes oli saanud nädalavahetusel jõest 4 kg meriforelli. Homme vaatan veel ida jõgesid ja siis nädalaks ajaks vahelduseks Saaremaale mõrtsukhauge püüdma.

Tänane käik päris huvitavaks kujunes. 5 või 6 40+cm kala lasin tagasi, lisaks väiksemaid mõõdus ja loomulikult allmõõdu tgelasi. Kala olu ühesõnaga palju. Ühest risusest kohast suutsin ka KALA otsa saada, aga ta ujus sisuliselt kinnise siduriga lihtsalt minema ja mässis tamiili roigastesse. Vähemalt kepsud sai tudisema ja adreka lakke. Põhiline osa actionist toimus siis seekord leechiga. Üritan veel paar korda käia, eks siis teen sellest vigurist ka endapoolse pikema kokkuvõtte.

Natuke pikemalt eilsest forellitamisest:

www.kalaportaal.ee/kommuun/blogid/kohtumine-kaunitariga.html

Pole mõnda aega siia saakidest kirjutanud. Lühike kokkuvõte on selline, et natuke on ikka sel hooajal kotti pandud kuigi millegi väga erilisega uhkustada ei ole. Nüüd palavaga pole eriti isu käia ka. Viimane kord lasin paar mõõdu piiril kala tagasi ja võtsin 40 cm ära. Laamendas teine nii kõvasti, et voobleri keel tuli lahti Üldiselt tundub, et jõekapüük on populaarsemask läinud sest pidevalt on autod ees, või on see lihtsalt kokkusattumus. Kui vähegi võimalik, olen sättinud käigud nädala sisse.
Leechist oleks tõesti huvitav pikemalt lugeda.

Täna unus sääsetõrjevahend maha. Oli plaan teha pikem retk, aga ei pidanud üle paari tunni vastu. Selle asemel keskendusin väga põhjalikult lühikesele lõigule. Kohe alguses tuli üks forell landile järgi ja teise viskega jäi isegi korraks külge. Läksin kaldale ning kohast kus kontakt oli mööda. Viskasin juba edasi kui otsustasin korraks veel seljataha visata, sinna risu äärde, kus kontakt oli. Ja võttiski uuesti, seekord jäi otsa - L-39, läks kotti.

Kahed värsked jäljed olid jõe ääres, mistõttu otsustasin keskenduda neile kohtadele kus kalamehed tavaliselt ei saa, ei taha või ei viitsi püüda. Katsetasin erinevaid lante, aga tulemusi oli vaid valge ja vikrivärvi Meppsiga. Kokku kümmekond kontakti, millest otsa jäid pooled ja millest ühe mõõdus võtsin ära. Üks kontakt oli veel jõeforelli värvides hõljuva vobleriga. Ujutasin selle täitsa risu alla, mõnus paks forell ujus järgi, aga nägi mind ja rohkem mina teda ei näinud.

Sääsed läksid järjest agressiivsemaks, hakates tõsiselt püüki segama. Olin sunnitud lõpetama ja kui autosse jõudsin hakkas vihma sadama. Tänane päev oleks ilmselt hoopis teistsuguseks kujunenud, kui sääsetõrjevahendi kaasa oleks võtnud. Raske öelda kas heas või halvas mõttes.