"Milline see neljas siis oli, et ära hirmutasid."
Lugu selline, et tegevus toimus ühe käänaku juures. Ühel pool suur puu, teisel pool kivid ja lendhein. Ainult et seal on suht madal, veidi enne käänakut on paar kaldaalust, sügavust piisavalt ja üks suur risuhunnik. Olin selle risu taga, oli selge, et lant jääb kerides sinna risusse. Lootsin, et kala rabab ja siis võin risu tagant välja tulla. Vesi on selge, näha kaugele ja põhjani. Ja vot oligi üllatus. See suur elukas tuli madalast käänakust. Otsas oli mul hallikas leech. Rahulikult ujus leechiga kaasa kuni selle risuni. Leech jäigi loomulikult kinni. Rapsima ma ei hakanud, lõikasin tamiili katki ja sidusin otsa uue leechi. Nägin, et kala ujus vaikselt sinna käänakusse tagasi. Ikka seal risu taga olles tegin uue viske. Taas ujus elukas heintest välja ja hakkas leechi jälitama. Selline mulje, et vahepeal ta ujus lausa ninaga pihta, aga kinnise suuga. Justkui ei tahtnudki rabada. Kerisin ka selle leechi roigastesse. Oleks võibolla saanud kinnijäämisest pääseda, aga siis oleks vahetult enne roikaid tulnud teha järsk tõmme ja ma ei tahtnud kala nina all niimoodi tõmmelda. Siis panin otsas ühe pöörleva, musta tuunitud meppsi. Kordus sama mis 2 esimesel juhul. Ka see lant jäi roigastesse. Iga korraga paar-kolm meetrit tamiili ära lõigata, pole õnneks väga fataalne. Siis tegin pausi. Panin otsa uue leechi ja tegin rahulikult ühe sigareti. Ja vot siis loopides kala enam näole ei andnud. Samas, mulle jäi peale pöörlevat mulje, et kala ei läinud enam sinna käänakusse tagasi, vaid jäi risust paari meetri kaugusele kaldaserva alla. Isegi selle risu taga olles, arvestades vee läbipaistvust, olin tõenäoliselt talle ülinähtav. Äkki see oli põhjus, miks enam ta ei viitsinud mängida. Aga võibolla sai tal lihtsalt siiber sellest tsirkusest. Igatahes mõnusa tunde sain.
Ceemic - kurat, memmekas oled!!! Egas külmas vees riietega suplus pole põhjus, et püük pooleli jääb! (ära tõsiselt võta, eks?)