Kuna üleeilne kalapüük mere peal mulle korralikku kala ei toonud, siis olin ma sunnitud eile õhtu jõe äärde ennast ajama. Vaagimise ja planeerimise peale kulus nii palju aega, et kella 23:00 paiku olin siis kohal. Pumpasin paadi täis, varustus peale ja minek ülesvoolu. Leides enam vähem sobiva koha sättisin siis nö öiseks püügiks, mis muidugi mulle tulemust ei andud, kuna kala lihtsalt ei võtnud. Seega paadiga kaldale, võtsin telgi, pistin rohu sisse püsti ja ise viskusin sisse tudile.
Varahommikul umbes 1h enne päikesetõusu ajasin siis ennast üles panin asjad kokku, spinna lahti ja püük võis alata. Liikusin siis veel ülesvoolu ühe vana koha peale, kust pea kuu aega tagasi 2kg haug sai välja võetud. Kohale jõudes vahetasin rohuvaba landi pöörleva vastu välja ja loopisin kogu ala läbi, sain siis esimeseks kalaks väiksema ahvena, mille lasin tagasi. Kammides siis kõik ülevalt poolt läbi mõtlesin, et teen kontrollviske allavoolu tagasi. Tegin siis viske ära sain mõned meetrid kerida, kui käis kergem tõmme läbi ja tundisn, et nö kilone haug otsas. Hakkan siis kala enda poole tooma ja kus siis hakkas see elukas oma jõudu näitama kündes rohukasvu sisse, ümber paadi keerutades sidurit käristades ja kartsin momenti, kui ta mul paadi alt läbi ujus, sest tundus hetkeks, et kala tõmbas jõhvi puruks. Siiski sidur ei olnud liiga peal ja viimase sööstuga rauges ta hetkeks niipalju maha, et suutsin kala tuua enda juurde ära lõpuste tagant kinni ja tõstin paati. Landikolmik oli tal lõpuks ikkagi niivõrd õrnalt kinni et kui oleks veel ühe tugevama mineku teinud oleks ta ka minema saanud.
Püügikohaks oli siis Vigala jõgi. Kala pikkuseks L 70cm ja tänu oma heale toitumisele oli ta kaaluks 2.3 kg, mis ühtlasi mu rekordkala see aasta jõehaugide poolelt. Tamiiliks Gamakatsu 0.24mm testiga 6.8kg ja lant pisike rootslaste pöörlev 7g panter musta värvi kuldsete täpidega.
