Kui tõsiselt rääkida, siis mulle meeldivad kõige rohkem õhukesed nahkkindad. Enne määrin need veel kätekreemiga kokku - teeb pehmemaks ja hülgab veidike vett. Nahkkinnastega saab lihtsamaid toiminguid ette võtta neist käest võtmata. Üldiselt on spinninguga toimetades piisavalt võimlemist, et kätel külm ei hakkaks, vähemalt mitte praeguste ilmadega. Sõlmesid on ainult rõve siduda, aga ega neid neopreenkinnastega ka ei seo. Mulle neopreenkindad ei meeldi, isegi suured numbrid on veidi liiga jäigad ja hakkavad vereringet takistama, eriti, kui aktiivne olla.
Täna muidu jälle käidud. Päev oli täielik kobarkepp, millel lisas vürtsi plaan nikotiinist ennast võõrutada. Tegin siis esimesed visked kaldalt ja kerisin aeglaselt nagu peab ja kolmanda viskega jäin oma parimast landist ilma. Lisaks läks kogu pool pusasse ja see oli ilmne märk, et oleks koju pidanud minema. Aga vahetasin autos tamiili ära ja läksin uuesti. Varsti jäi teine lant kinni ja suureks üllatuseks läks Owneri rõngas katki, kätte sain ainult virbli. Ootasin siis hämardumist ja kui siis uues kohas esimest viset proovisin teha, läks pool jälle pusasse, seekord oli põhjuseks jäätunud esimene rõngas, olin unustanud kontrollida. Otsustasin siiski selle lahti harutada ja paar viset veel teha, aga kui tamiili läbi rõngaste hakkasin ajama ja esimest rõngast jääst puhastasin, õnnestus rõngas kuidagi otsast ära murda. Silme eest läks mustaks - koju minek.
Ühesõnaga, mingi kuu aega nüüd ei lähe vähemalt merikat püüdma. Hakkab jõeka hooaeg, proovin seda vahelduseks. Lihtsalt, nagu ma aru olen saanud, on merika püük talvel tohutult keerulisem ja kui puuduvad kogemused, siis enamuse ajast lihtsalt vihastadki ennast. Landid peavad olema paremad (loe: kallimad) ja kergemad, mille tõttu ei saa neid väga kaugele visata ja peab veel ettevaatlikum olema. Kala on aeglasem ja valivam, mistõttu tuleb lanti aeglasemalt kerida, millest tulenevalt jääb see tihedamini põhja kinni. Meri on ka palju keerulisem jne, ühesõnaga.
Nägemiseni kevadel.