Jõeforelli hooaeg 2020

Eks see sõltub ka lõigust kus haug elab.Oleks rumal arvata,et haugile miskipärast forell ei maitse ja ta teda võimaluse korral ei kugistaks.Kollilõikudel mis kudealadest kaugel on ka väikese forelli kontsentratsioon väiksem ja sestap peab haug sööma seda mis ette satub.Lastetoas aga võin kihla vedada,teeb ta kurja küll nagu haigurgi Preedi-Rõhu truubi juures koelmul.
Enamasti ,kuna lastetubades ei püüa,olen haugide kõhust leidnud kirpvähki,elab sellest ilusti ära kuid liha ei lähe punaseks.Kalu üldse harva haugi kõhus trehvanud.
Olen ka forelli leidnud haugi kõhust ja enamik aega toitub haug meie valvsa silma alt salajas.Kõike võib juhtuda.

Fakt on see, et oli haugi, oli ka forelli. Ei ole haugi, ei ole ka forelli. Vana Allpere rääkis mitut puhku lugu, kuidas ta kell 2 öösel Vardjalt sai 2 kg forelli. Püüdmise jutt on eriti köitev:" Kuulsin kella 2 ajal eemal forelli laksatusi. Lasin oma luts-landi pikalt allavoolu, jõudsin suitsu ära teha ja hakkasin kerima. Kui kala kaldale sain, siis nägin, et forelli suust rippus välja ridamisi haugimaime. Eks ta neid seal jahtis."

Üldiselt muidugi kala moodustab jõeforelli toitus kaduvväikse osa, vast 10-20 protsenti. Seda on näidanud nii kalateadlaste kui mu enda analüüsid. Konnad moodustavad talviti seevastu kuni 80 protsenti toidust, ka seda on näidanud nii mu enda kui kalateadlaste analüüsid- eks kudelahja lihaga isenditel ole vaja proteiini, et jõud taastada.
On küsitud- et aga miks siis jõeforell voblerit haarab? Asi on selles, et forell hoiab oma territooriumi kontrolli all ja kaugeltki mitte alati ei haara ta voblerit söögi pärast, vaid see on tõrjerefleks.
Omal ajal olen saanud Pärnu jõest ka hauge, kelle lihal on punakas läige nagu forellil...ei maksa meenutadagi, et see oli muidugi kõrgemat klassi liha. Eks nad niisamuti kirpvähke neelasid..

Natuke najakas kirjutada aga siiski - panin kunagi sellisel pisikesel jõel nagu Vodja otsa vana kooli L värvides Abu Hi-Lo -

ja vaata imet - täiesti maruline võtt...eks ma sattusin neelule, aga siiski....

Saatsin hommikul pildid KKI, paari tunni pärast tuli kõne ja sain tasuta sõidu jõe äärde. Püügiks küll aega ei jätkunud seekord. Raiutud oli reaalselt siiski ca 500-600m ulatuses mööda jõekallast, ükski kaasasolev kaart ega interneti ortokaart polnud piisavalt kaasaegne (k.a Maaameti ortokaart). Tehti pildid ja pidime tõdema, et kuna raieluba olemas siis kõik JOKK. Lubatud on väsinud ja mädanevad puud eemaldada. Ühe mädaneva kännu siiski leidsime kiirel ülevaatusel. Kuna raiele otseselt peale ei sattunud siis tagantjärgi võimatu tuvastada, mis konditsioonis puud olid. Kallas rikutud harvesteri poolt, suvel kasvab võsa peale ja hea käia ridvatippe lõhkumas, päike soojendab vee üles, forell ütleb aidaa ja metsavedaja saab uue Hiluxi liisingu võtta. Kui näete raietegevust jõgedele lähemal kui 10 meetrit siis tuleb koheselt 1313 helistada ja võimalikult täpselt kohale juhatada, veel parem kui ise kaasa lähete. Pits viskit hinge alla ja side lõpp.

Väga hea töö morfa! Nii peabki. Ja samas see ja näiteks ka Esna kallastel Öötlas toimunud raie näitab et jõgedele on vaja kindlat haldajat.

Niimoodi käib siis metsategu tänapäeva Eestis ehk miks ülemjooksul kala enam pole...