Jõeforelli hooaeg 2018

Tere!

Olen mõnda aega olnud siin foorumis jälgija rollis, kuid nüüd mõtlesin ka aruteluga liituda.
Esimese postitusega jagan tänase käigu kokkuvõtet. Päev algas üsna paljulubavalt - jõe äärde jõudes oli juba esimeste visetega kontakte. Siis aga hakkasid kontaktid vaikselt harvemaks jääma ning ka landid kippusid kättesaamatutesse kohtadesse kinni jääma. 5 lanti ja 0 mõõdukala hiljem otsustasin jõge vahetada. Kuid enne seda tegin väikese kõrvalpõike, et viia landikarbi sisu taas endise mahuni. Tuli välja, et mõlemad otsused olid igati õiged. Uuel jõel uue landiga esimeste visetega üks napilt mõõdus tegelane kaldale. Liikusin veidi ülesvoolu edasi, kaotasin veel ühe uue landi. Mis seal ikka, järgmine lant otsa ning seejärel jõudsin kena kohani, kus kalda äärtes oli vees veidi taimi ning moodustus kena kanal. Sai tehtud vise voolukanali keskele ja järsku vajus keegi üsna sujuvalt otsa. Esialgu ei saanudki aru, kui suure kalaga tegemist on, kuni ta oma külje korra minu poole keeras. Siis selgus olukorra tõsidus - kala oli asjalik ja lant üsna ebakindlalt suunurgas. Läksin kindlapeale välja, ei lasknud tal üleliia palju ringi rahmeldada ja tõin ta käeulatusse. Kiire liigutusega kala kaldale ja päevale kena punkt. Antud saaki pidasin piisavaks ja seadsin sammud auto poole. Kala kilohind tuli kokkuvõttes küll päris krõbe, aga saadud emotsioon kaalub selle igal juhul üle.

L45 (rekordikordus). Kaalu kaasas ei kanna.

Kala on küll väga uhke.
Aga 6 lanti ühe püügiga vette? Mis liini sa kasutad?

Liini marki ei mäletagi enam, igatahes odavamapoolne 0,18 tamiil, eelmisest hooajast peale jäänud.. Olgu see mulle siis õppetunniks. Ja järgmistele jõekülastajatele kingituseks..

Pole ammu siia midagi kirjutanud ja vana kasutajanimi ja parool meelest läinud :dry:
Aga, kas keegi ei tahaks mõnel nädalavahetusel jõudusid ühendada ja teeks ühe jõeka püügitripi?
Algusega siis Tallinnast.

Kuna täna oli vali tuul, siis otsustasin minna võpsikusse tuulevarju ja lennuka asemel proovida üle pika aja ka spinninguga püüki. Oli ääretult tore. Võpsikus kuskil karulaanes sa ikka tunnetad seda va loodusevärki kohe üdini. Kevik lendab, jõe linnud on kohal, põdraga jooksin ka kokku. Leidsin ka ühe väga modernse karukoopa
Tuli välja, et karul on alkoholi probleem. Karu on nimelt salajoodik, sest ta on koopa ümbrusesse kändude ja sambla alla taara kõik ära peitnud, et teised ei näeks
Võta teatavaks karu, et su teguviis ei ole üldse ok.

Ei tea, kas meeldis see kõva lääne-loode tuul,aga kala oli väga aktiivne ja isegi mõõdupiiril kalad suutsid pakkuda teravaid elamusi ja vahvasti võidelda. Kuna kodust anti kala tellimus sisse, siis ühe pidin ikka kotti ka panema. Seekord sattus ohvriks kuulsa "sabakaksaja" trofee.
Sortisin mao sisu ka laiali, see sisaldas konnaskeletti, luukaritsat ja erinevaid vastseid, nii et nümfidega võib lammutama minna. Ise püüdsin roosa leechiga ja pruunis kohvivees tundus see toimivat ideaalselt.

Tuleb tunnistada, et aasta aastalt muutub kalalt elu võtmine järjest raskemaks ja vabastamine aina nauditavamaks.

Prügi metsa jõutakse tassida aga metsast välja tagasi ei jõuta. Aru ma ei saa..